-
Saabastega Kass ega Vahva Rätsep ei liigu füüsilisel kujul meie hulgas ringi ega räägi oma seiklusterohke elu tipphetkedest igal aastal ise üha uuesti ja uuesti. Nad elavad muinasjuttudes, ei välju sealt oma elulugu värvikamaks pajatama ega osale poliitilises võitluses. Sama lugu on Konstantin Pätsi ja Jaan Tõnissoniga, kuigi näiteks 1930ndatel see nii ei olnud ja eriti Päts sai ametipositsiooni (kuri)tarvitades oma rolli iseseisva riigi loomisel aina suuremaks jutustada.
Iseseisvuse taastamise järel…
-
-
On üks kindel teema, milles me eestlaste ja lätlaste võrdlemisel kindlalt alla jääme. Riia kesklinnas seisab Vabadussõja monument, meie pealinna keskel mitte. Väiksemad meie hulgas võivad alati öelda, et ega eestlaste soomusrongideta Lätil ju vabadust polekski ja meie oleme ikkagi paremad. Aga näiteks võõrale seda peensust juba ära ei seleta. Sealt edasi on põnev spekuleerida, kas Tallinnas oleks Vabadussõja keskne monument nagu Riia oma okupatsiooni kurjuse üle elanud või mitte.…
-
Kui ma oleksin mõne linna- või vallavolikogu esimees, oleksin ma talvest saadik nii erakonnajuhtide kui ka ajakirjanike peale üdini solvunud. Lihtsal põhjusel: avalikus infovoos on neist omavalitsusorganite valimistel valitutest, kel võib-olla tuleb septembris otsustada Eesti Vabariigi presidendi ametikoha saatus, tehtud kõige labasemalt ostetav-müüdav kaup. Tundub, et oma kujutlustes “suure poliitika” tegijatel ununeb liiga tihti ära, et “valijamehe” nime taga seisab oma piirkonnas lugupeetud inimene, kel on ühtaegu olemas nii valijate…
-
-
Muidugi peaks praegu iga must või valge käimas olevas ei-tea-mitmendas maailmasõjas poole valima. Aga sõda on kaugel, tema ohvreid ja objektiivset informatsiooni toimuva kohta ühtviisi vähe. Mis poolt sa seal ikka valid! Eriti, et Eestil poleks ka parima tahtmise juures praegu võimalik rahuvalvesõdureid Liibanoni saata.
-
-
-
-
Neile, kellel üleeile läks meelest ära oma kodumajale leinalipp välja panna, pole ametlikult midagi ette heita. Juriidiliselt on ju kõik korrektne. Pühade ja tähtpäevade seaduse järgi on 14. juuni määratud riikliku tähtpäevana leinapäevaks. Üleriigilise leina kohta ütleb sama seaduse § 3’ (2) lisaks, et “leinapäeval, 14. juunil, ei korraldata leinaga kokkusobimatuid avalikke üritusi.” Eesti lipu seaduse järgi aga on 14. juuni kui leinapäev ka lipupäev, mil lipu peavad heiskama avalik-õiguslikud…
