-
Denes Farkas ja elu võimalikkus pärast surma.
Miks õiglus lõhnab kartellikokkuleppe järgi ja miks uue põlvkonna tšinovnikud on hullemad kui endised?
Majanduskriisist väljumise teed – kas tallata Keynesi radu või marssida finišini Friedmani järel.
Astmelise tulumaksuga seotud küsimustest.
Roomlaste esteetiline taltsutamine uues kirjandusantoloogias.
Kaks viisi mõelda samasooliste partnerlusest.
Uku Uusbergi jõuetu “Jõud”. Tragikomöödiline kaos Vanemuises. Välk ja pauk ja tähendusauk Helsingis.
Kuidas seletada teaduslikult muusikat tänamatult harimata kuulajale?
Fantaasialennud suvelavadel. Duo, mis muutus trioks kammermuusika festivalil.
Jaak Jõerüüdi eluväsinud…
-
Monopolidirektor suvatses pahandada eelmise nädala Sirbis ilmunu peale. Täpsemalt öeldes rebis Reformierakonna peasekretär Kristen Michal muu meedia kaasabil kontekstist välja mõne lause Indrek Neivelti täiesti kvaliteetsest ning põhjendatud arvamusest Eesti lähituleviku arengu kohta ja kuulutas: „Indrek Neivelti avaldus ajalehes Sirp, justkui võiks Euroopa Liit nõuda Eestilt astmelise tulumaksu kehtestamist ja ettevõtete tulumaksuvabastuse lõpetamist, ei ole pädev” (Delfi).
-
Sirbis:
* Sõnaus – presidendi sõnavõistlus Aaviku auks ja keele kasuks.
* Mis ja kellel on kirjandusblogid ning kuidas need paigutuvad meie kirjanduspilti?
* Pärast valimisi on võimalik 11 valitsuskoalitsiooni. Suurem osa neist toob kaasa majandusliku seisaku.
* Andrei Nekrassov ja tema tõeotsingud filmis “Vene õppetunnid”.
* Juubelitervitused Siim-Tanel Annusele ja tema rahale.
* Kaks köidet Vana-Kreekat: Pärtel Haliste ja Egon Friedelli käsitlused.
* Tormise ja Pärdi tähistamine.
* Tammsaare jättis ülelennul Lennukiga Vargamäele varju.
* Nominativiit sai eesti…
-
USA Metsiku Lääne vallutamisel sai indiaanlaste maa uueks omanikuks see farmer, kes jõudis maha märgitud piiritikuni pärast võidujooksu esimesena. Eestlaste maa jagamisel XIII sajandi alguses sai uueks omanikuks see valitseja, kelle preestrid jõudsid küla või kihelkonna esimesena ära ristida.
-
Sirbiga kaasa poolteist numbrit Diplomaatiat.
Sirbis:
* Jaan Toomik räägib, miks ja kuidas ta nahast välja poeb.
* Sirbi eri: suvised muusikafestivalid.
* Suur küsitlus: kas Eesti vajab vahetust? Vastavad Kersti Kaljulaid, Indrek Neivelt, Raul Eamets, Rainer Kattel, Mati Heidmets, Veronika Kalmus, Anu Toots, Agu Uudelepp, Juhan Kivirähk, Ilmar Raag, Linnar Viik ja Hasso Krull.
* Stefan Mosteri ebasüstemaatiline essee kirjanduse mõiste muutumisest.
* “Väikesed vanamehed” ja “Tuulesaared”.
Ja veel sada või vähemasti seitse tükki, mida lugemata…
-
Riiklik kultuuristatistika näitab kätte valdkonnad, kus avalik poliitika on seni kõige puudulikum.
Keset paksu suvist palavust avaldas statistikaamet juuli lõpul järjekordse aastaraamatu1, mis sisaldab juba ka värskeid, möödunud aasta andmeid ja peegeldab seega majanduskasvu peatumise ning seisaku mõju meie eluolule. Statistika pikad aegread on üks (paljudest) avaliku poliitika mõõduvahenditest, mis lisaks sellele, et annab teada, kuhu kurssi hoiame, sunnib ka küsima, kas suund on õige ja kas midagi annab teha suuna…
-
Mõni riiklik toiming on nagu krooniline haigus, mis ennast ikka ja jälle valu kujul meenutab. Rahvaesindajate kuulumine riigi omandis ettevõtete ning sihtasutuste nõukogusse on üks selliseid ravimatuid haigusi, millele võivad ravi soovitada õiguskantsler ja president ning määrata riigikohus, kuid sellest ei muutu midagi. Haigus ei taandu.
-
Sirbis: Buridanid – Kalle Käsperi magnum opus.
Kultuuristatistilised paljastused.
George Schöpflin – meie mees Euroopas.
Produktiivsete pahanduste tekitaja Hoomna Sharifi.
Ooper muidu Londonis, Nibelungid aga Milanost Lübecki ja New Yorgist Riiani.
Miks kõik kõnelevad ristmeediast?
Noor krapsakas Põrgupõhja vanapagan Tartus.
Vestlusring: mis peab saama Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusest?
Keraamikud Tohisool, nende seas teoreetik David Jones.
Tiibeti päev Pärnu filmifestivalil.
Urmas Vadi jutustab ühest peielauast.
Ja veel hulk arvamusi, arvustusi ja muidu mõistlikku lugemist.
NB! Riigi pidupäeva tõttu ilmub järgmine Sirp juba neljapäeval,…
-
UNESCO maailmapärandi komitee kinnitas Brasiilias toimunud istungil maailmale kingituseks oma pärandinimekirja 21 uut paika, millega maailmapärandi nimekirja loodus- ja kultuurimälestiste koguhulk tõusis 911ni. Et mõni objekt on samaaegselt mitme riigi nime taga (nii näiteks jagab Eesti Struve geodeetilise kaare kaitsmise au veel 9 riigiga Norrast Ukrainani), siis tuleb riigiti vaadates üldarvuks koguni 941.
-
– Soome-ugri helilooja Veljo Tormis;
– Mihkel Kunnus kriitiku ning autori saatusest ja staatusest;
– Klara Hallik eestivenelastest kui diasporaast ja vähemusest;
– ajast ja puhkamisest ehk suvitamisest Edmund Leachiga;
– kellele naeratab õnn ja iseseisvus Haagi kohtus?
– ooper Saaremaal, keelpillid Haapsalus, klaaspärlid Tartus;
– Berk Vaher uurib proteesi kasvamist tiivaks;
– Tiit Palu lavastused Pärnus ja Kuressaares;
– Jaan Elken ja Jaan Paavle vestlevad aastanäitusest Kunstihoones;
– mida toob festival “tARTuFF”?
– Andres Maimik maalib rokipeerude tuhast tõusmise…
