-
Charles Darwini sünnist möödub nädala pärast 200 aastat, novembris 150 aastat tagasi aga ilmus esmatrükk tema peateosest, eestikeelses tõlkes tänaseni kahjuks ilmumata “Liikide tekkimisest”. Darwini mõttetegevuse tagajärgi maailmas ja Eestis lahkavad Toivo Maimets, Sensatsiooniline Tartu Kevadbänd ja Kaarel Tarand.
Kuidas tuua avalikku arutamise- ja otsustamisprotsessi vormi asemel rohkem sisu: Marek Strandberg ja Valle-Sten Maiste.
Varauusaegne Eesti XVII ja XXI sajandi ajaloolase silmis. Linda Kaljundi kogumikust “Ajalookirjutaja aeg”, Pärtel Piirimäe Margus Laidre teosest…
-
Peter Morgeni Jeesus võitleb oma jumalaga vähemalt sama kangusega nagu Andres Vargamäel. Ja ei jää Juudas oma küsimuste kiuslikkusega alla Oru Pearule.
Peter Morgen, Sõnum. Toimetanud Marika Mikli, kujundanud Heino Prunsvelt. Varrak, 2008. 256 lk.
Pealispind on petlik. Kui võtad Peter Morgeni „Sõnumi” kätte õigetpidi, läheb mõte Heino Prunsvelti kaanekujunduse jälgedes esmalt vahitornide maale, sektantlike propagandatoodete sekka. Kui alustad tagakaanest ja loed, et raamatu tegevus toimub korraga Jeesuse eluajal ja tänapäevase…
-
Andres Mustonen jätkab teed – algab XX barokkmuusika festival.
Siim Kallas seab Eestile eesmärgi jõuda globaalses korruptsioonitaju tabelis esikohale. Ettekanne konverentsil “Meedia ja korruptsioon”.
Jan Kaus teatrist kui kogukonnast NO99 aktsioonide näitel.
Ike Volkov arhitekti rollist kaose ärahoidmisel.
Karin Hallas-Murula vaatab tagasi Euroopa arhitektuuriaastale.
Kadri Mälk portreteerib kunsti õpetamist.
Donald Tomberg kättemaksust, seadusest ja vendlusest filmis “Vasha”.
Vilde ja Tammsaare – klassikud endiselt elujõus.
Peter Morgeni võitlus vasakpoolse Saatanaga.
-
Ja suur tunnistajate pilv kisendas taevas kaasa, kui Ameerika Ühendriikide 44. president Barack Hussein Obama teisipäeval ametivande andis. Usukaugeks jäänud Euroopa võib ameeriklaste pealavadele tungivat religioossust ju pisut lapsemeelseks pidada. Lihtsam ja parem on piirduda tõdemusega, et küllap on tegu mõnele kindlale „piiblivööndi“ valijagrupile suunatud osaga suurest etendusest, mitte aga tõeliselt sügava religioosse fanatismiga, mis juhib nüüd maailma võimsaimat riiki (kantseleiülem Rahm Emanuel markeeris asja „pika nina“ näitamisega publikule keset…
-
Valges Majas muutusteta.
Kuhu kaob suure kirjaniku mõiste?
Rene Guenoni radikaalsed lohutused.
Margus Ott kehastub radikaalrassistiks.
Teadusfilosoof Vihalemm.
Bernius – kõrgliiga dirigent.
Rein Rannap lubab puhast kulda.
Soome-ugri auasjad Eesti Rahva Muuseumis.
Kunstitalv jätkuvalt normaalne.
Jüri Haini hajamõtted pagulaskirjanduse suurkogust.
Trendikad meestekad Sauterilt ja Tedrelt.
Kõrvaletõrjutud kirglik Hellerma.
Kersti Kreismanni tundeline teekond.
Ja veel palju seda ja teist.
-
Sihtasutus Kultuurileht teatas kolmapäeval kirjaga Eesti Ajalehtede Liidule (EALL), et lõpetab oma kuuluvuse trükimeedia väljaandjaid ühendavas organisatsioonis. EALLi kuulub kokku 42 liiget, aga loomulikult kontrollivad mängu kogu ilu suured lehekontsernid, kes on ju esindatud mitme väljaandega. Liidus on ainult paar mittetulunduslikku väljaannet, liit esindab aga enamuse huve, mida äriühingutel on teatavasti ainult üks – teenida kasumit ehk omanikule tulu.
-
Uus aasta algas üsna valutult: kriisi pole, toad on soojad ja leib laual. Ja ka raha tuleb tasapisi neile, kes tööd teevad. Seda siiski mitte kõigile. Mõned saavad Sirbi vahel olevast kultuurkapitali stipendiumide vihikust teada, et loodetud toetust ei tule. Ja küllap uudisajakirjanik leiab vihikust ka mõne „kuritöö”, mida suure kella külge riputada ja mille abil üritada kenadest ja ausatest inimestest avalikke jalamatte kujundada.
-
Detsembri alguses esitletud trükimeedia uuringu (Saar Poll, Trükimeedia uuring, sügis 2008) põhijäreldus oli: “Viimase 12 kuu jooksul on 14% vastajatest loobunud mõne väljaande tellimisest või ostmisest, sest saab veebist kogu temale vajaliku info. 6,5% kavatseb seda teha järgmisel aastal.” Trükimeedia suurettevõtted ei varja ka ise, et paberlehtede päevad pole just paremate killast. Trükikodadest andmeid koguva Eesti Ajalehtede Liidu andmetel pole ajalehtede trükiarvuga veel midagi katastroofilist lahti, Eesti Päevalehe trükiarv on…
-
Teisipäeval Moskvas maetud Vene õigeusu kiriku patriarh Aleksius II tõi meelde õige mitu mälupilti. Pole minu asi hinnata, kui paha metropoliit Kirillil tegelikult matusetalituse käigus hakkas, kuid paralleeli Moskvas 1980ndatel toimunud matustega tõmbas see lugu pähe küll. Toona, kui N Liit kommunistide poliitbüroo mehi järjest matma pidi, oli iga matuse põhiküsimus, kes läheb järgmisena. Õigeusutaatidele, kes viisid läbi patriarhi matusetalitust, võib ju pikka iga soovida, aga sinodi seitsme liikme keskmine …
-
Värske, selle aasta eelviimane Sirp (nr 47) südaööst globaalselt kättesaadav elektrooniliselt, hommikust parimatest postkastidest ja jaotusvõrgust.
Eesti Humanitaarinstituut – 20, ajakiri Tuna – 10, Doris Kareva – 50, Elmar Salumaa – 100. Iga tähtpäeva taga rohkem kui üks sündmus.
SirbiERI: sürrealism: Hasso Krull sürrealismist ja terrorismist, Marge Monko naisekehast kui süütõendist, Liina Siib linnast kuriteopaigana, Raivo Kelomees automatismist ja selle tuletistest.
Luule. Uued laulud purpurmustas orus.
Arvamused. Kaarel Tarand patriarhi pärandist, Evi Arujärv vabadusest…
