-
Riigikogu tegi esmaspäeval oma töö, milleks ta kokku kutsuti, poolest saadik ära. Oluliste eelnõude arutamine jäi pooleli ja parem nii, kui et need oleks üldse menetlusest välja kukutatud. Kui keegi nüüd ütleb, et mis töö see ka oli, produkti ju ei sündinud, siis vaidlen vastu, produkti sündis kõvasti, ainuüksi istungi stenogrammi on 52 lehekülge, kust igaüks võib aegade lõpuni järele vaadata, mida rahvaesindajad istungil rääkisid, kas nad tegid katsetki arutada…
-
Kolmapäeval, ligi 89 aastat pärast Vabadussõja algust, jõudis Eesti Vabariik uue teetähiseni kangelaslikus pingutuses püstitada riigi pealinna selle riigi sünnitanud sõja mälestussammas. Peaaegu kõik on seekord olemas. poliitiline tahe, raha ja nüüd siis ka monumendikonkursi võidutöö. Loodetavasti saabub sambavõitlusele seekord lõpuks ka oma “Tartu rahu”, sest juba ammu paistab sambategu olevat tema tõukejõuks olnud sõjast suurem.
-
Suuremad raamatukaupmehed teatasid möödunud nädalal, et kasv oli 2007. aasta esimesel poolel korralik ja nii Apollos kui Rahva Raamatus ületas käive 80 miljonit krooni. Et traditsiooniliselt tehakse raamatuäris kolmandik aastakäibest novembris-detsembris, võib loota, et aasta lõpuks müüakse raamatuid rohkem kui 400 miljoni krooni eest. Seda kinnitasid juba ette ka kaupmehed ise, väites, et kasumi afišeerimiseks pole poolaasta piir just parim aeg.
Tarbija on ikka samasugune oma suhtumises kõigisse kaubagruppidesse. Ostetakse kohe…
-
Erinevalt Paris Hiltonist ja Nicole Richie’st pole vähetähtsate seltskonnategelaste George Walker Bushi ja James Gordon Browni kohta Postimehe võrguväljaandes oma püsirubriiki, kus nende igapäevaseid askeldusi kirjeldataks ja kommenteeritaks. Ka Eesti meedia paberväljaanded jäid kahe suurriigi valitsusjuhi mitmetunnise vestluse valgustamisel tagasihoidlikuks. Tõsi ta on, USA-Ühendkuningriigi tippkohtumine pole mingi seksikas suveteema ega ladus laupäevane lugemine. Pealegi ei vastanud kohtumise käik ja tulemused sugugi ootustele. Täpsemalt, nende ootustele, kes peavad New York Timesis…
-
-
-
Poliitilises slängis tähendab kellegi rukkisviibimine vaikimist seal, kus peaks midagi ütlema. “Vait nagu kult rukkis!” tavatses Villu Reiljan iseloomustada oma konkurente, kes ülearust rahvalikku loba ei ajanud. Muuseas, eesti vana rahvakeele andmebaasid sellist väljendit ei tunnista. Ja ega üks õige kult viljapõllus (kui sovhoosipõld välja arvata) väga vait pole ka, ikka sööb, et kaugele kosta.
Samamoodi ei tähendanud see, kui muiste öeldi “sirp rukkisse, konks kartohvlisse”, et sirp kui tööriist käest…
-
Uhkena oma ammu hangitud üldise kirjaoskuse ja juba peaaegu täiesti teadmistepõhise ühiskonna üle marsib eesti rahvas Euroopa kultuurilise ja majandusliku tipu suunas. Alguses viiendaks, siis esimeseks. Võimalik, et me juba olemegi esimesed, aga kuna peaminister Ansip teab, et selle tõega järsk kokkupuutumine oleks meile ülearune šokk, siis tilgutab ta meile sõnumeid progressist seeditavate jagude kaupa. Rahvusliku rikkuse kohta tõe väljaselgitamiseks tegin vaatlusi ühe Tallinna vanalinnas paikneva pangaautomaadi juures. Nägin, et…
-
Moodsalt alustades: 1. juunist pole Eesti enam endine. Alles see oli, kui ta seda enam polnud (27. aprillil), ja nüüd jälle. 1. juunist on Eestil ühendatud avalik-õiguslik raadio ja televisioon ehk Rahvusringhääling. Ja siis on meil 150aastane ajaleht Postimees. Üks tagasihoidlik, teine edev. Üks tõsiduse, teine laadalikkuse poole püüdlev. Rahvusringhäälingu ristsed ei läinud suure avaliku kära ja tuhandete avaliku elu tipptegelaste osavõtul, Tartu seitungi juubel aga käib juba pool aastat…
-
Kaarel Tarandi intervjuu rahvusringhäälingu juhatuse esimehe Margus Allikmaaga
