Toeta

Margus Maidla

  • Bürokraatia kui raiskamisaparaat

    Kas on õigustatud minna õpetama Euroopa Liidule bürokraatia vähendamist, kui me ise ei ole suutnud oma bürokraatiat vähendada?

    Mis mõtted on jäänud kõlama pärast Eesti ELi-eesistumise viimaseid üritusi?
    Samale perioodile langes teaduse korralise evalveerimise1 lõpparuande avalikustamine.
    Toimunud on kohtumisi, konverentse, arutatud mitmesuguseid teemasid. Viimasel, järjekorralt neljandal teaduspoliitika konverentsil „Teadus kui Eesti arengumootor“ arutati, kuidas targalt riiki juhtida. Konverentsi teema on heas kooskõlas Eesti ELi-eesistumise teadusvaldkondlike prioriteetidega. Eesistumise teadusvaldkonda…
    Margus Maidla
    3 minutit
  • Meditsiiniuuringute krooniline alarahastamispoliitika
    Irja Lutsar on Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna bio- ja siirdemeditsiini instituudi osakonna juhataja ja meditsiinilise mikrobioloogia professor. Samuti on ta The Paediatric Infectious Disease Journali sektsiooni toimetaja, Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu liige, Tartu ülikooli senati liige ja Euroopa Ravimiameti (EMEA) pediaatrilise komitee liige.
    Wikimedia Commons

    Meditsiiniuuringute krooniline alarahastamispoliitika

    Irja Lutsar: „Vaatame ookeani taha, kuidas sealne president Trump teeb kannapöördeid. Meie valitsus on teinud vähemalt teaduses sama järsu kannapöörde halvemuse poole.“

    Margus Maidla
    14 minutit
  • Närviraku kasvufaktoriga Parkinsoni tõve vastu
    Mart Saarma: „Oleme viimastel kümnenditel kõvasti rahastanud teadusuuringuid, mis baseeruvad genoomide kirjeldamisel, kuid sellele vaatamata puuduvad meil vastused suurtele fundamentaalsetele küsimustele bioloogia vallas.“
    Rauno Volmar / Ekspress Meedia / Scanpix

    Närviraku kasvufaktoriga Parkinsoni tõve vastu

    Mart Saarma: „Ainult väga kvaliteetsed alusuuringud toovad kaasa radikaalse innovatsiooni, mis loob uusi turge.“

    Margus Maidla
    13 minutit
  • Milline on teaduse tähtsus ja sotsiaal-majanduslik mõju?
    Andres Koppel: „Noortel või keskeas teadlastel on moraalselt väga raske oma mentoreid ja õpetajaid süsteemist välja tõrjuda. Kuid karm tõde on see, et kui meil noori juurde ei tule, siis tulevikku ka ei ole.“
    Margus Ansu / Scanpix

    Milline on teaduse tähtsus ja sotsiaal-majanduslik mõju?

    Andres Koppel: „Struktuurifondide vähenemise perspektiiv kombineerituna sisemaise rahastuse ebaselgusega on tõsine mõtlemise koht.“

    Margus Maidla
    12 minutit

  • Millist teadust vajab Eesti? Ehk Teadussüsteemi mitmekesisusest ja järjepidevusest

    Kas viimaste aastate tendents teadusasutusi vägisi liita ja kokku pressida on süsteemi elujõulisusele kasuks või kahjuks tulnud? Akadeemik Jüri Engelbrecht leiab, et olukord võiks palju parem olla. Väikeriikide teadustel on maailmas oma tegevusnišid ja nad on seal edukad. Kui hakata matkima suurte süsteemide mudelit, võib kaduda uudishimul põhinev tegutsemislust ja loomingulisus, pikema aja jooksul võib see otseselt hakata mõjutama kvaliteeti ja konkurentsivõimet.
    Mida teie teadussüsteemi järjepidevusele mõeldes välja tooksite?
    Jüri Engelbrecht: Järjepidevus…
    Margus Maidla
    11 minutit
  • Bibliomeetria advokaat
    Eesti, Soome ja Euroopa teaduste akadeemiate liige Jüri Allik.
    Elmo Riig / Sakala / Scanpix

    Bibliomeetria advokaat

    Jüri Allik: „Olen veendunud, et bibliomeetria osakaal teadusliku pädevuse hindamisel tõuseb tulevikus veel tähtsamale kohale.“

    Margus Maidla
    12 minutit
  • Vähehinnatud suurmees Georges Frédéric Parrot
    Tänu Parrotʼ visioonile sai Tartu ülikoolist üks edumeelsemaid valgustusajastu uue ülikooli idee alusel rajatud õppekeskkondi. Toomemäest pidi saama teaduste tempel, mis välisküljest loodustemplina pidanuks mõjutama noorte kujutlusvõimet head tegevalt, et järeltulevad põlved siit palju suurmehi saaks.
    Wikimedia Commons

    Vähehinnatud suurmees Georges Frédéric Parrot

    Parrot võitles Liivimaal tuliselt pärisorjuse kaotamise ning üldise koolihariduse andmise eest kõigile sotsiaalsetele klassidele.

    Margus Maidla
    12 minutit

  • Teadlane par excellence

    Endel Tulvingu elumälu on hoiul Eesti Rahva Muuseumis.

    10. jaanuaril 2014 jõudis Eesti Rahva Muuseumi emeriitprofessor Endel Tulvingu ja tema abikaasa Rutt Tulvingu arhiivi esimene osa, kokku 42 kastitäit kirjavahetust, konspekte, märkusi, loengu- ja konverentsimaterjale teadustööst psühholoogia ja mälu valdkonnas. Materjalid on koondatud ajavahemikust 1930–2012 ja väärib märkimist, et see on tõesti esimene partii, sõlmitud on kokkulepe, et järgneb veel teine, ja võimalik, et ka kolmas saadetis. Kokku peaks…
    Margus Maidla
    5 minutit
  • Icosagen pürib ravimifirmaks
    Akadeemik Mart Ustav on sündinud 16. juulil 1949 Venemaal Omski oblastis, lõpetas 1972 Tartu ülikooli, kaitses 1979 keemiakandidaadi kraadi, valiti 1992 professoriks, valiti Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks biomeditsiini valdkonnas aastal 2001 ja oli 2009–2014 teaduste akadeemia asepresident. Praegu on Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi direktor (alates 2002–2007 ja 2012 kuni tänapäevani) ja Tartu ülikooli biomeditsiinitehnoloogia professor (alates 2007), samuti sihtasutuse Eesti Teadusagentuur nõukogu liige (alates 2014).
    Jüri Parik

    Icosagen pürib ravimifirmaks

    Mart Ustav: „Otsustasin, et pean püüdma kõike seda, mida teadlasena olen tundma õppinud, inimestele kättesaadavaks tegema.“

    Margus Maidla
    13 minutit

  • Kerogen OÜ hakkab põlevkivist õuna ja pirni järele lõhnavat vedelikku pigistama

    Uus tehnoloogia keskendub põlevkivi väärindamisele, saaduse saab anda polümeeritööstuse kasutusse.

    Kerogeen
    Kerogeen on põlevkivis sisalduv orgaaniline aine, see on kõrgmolekulaarsete polüfunktsionaalsete orgaaniliste ainete segu, mis peale süsiniku ja vesiniku sisaldab ka hapnikku, väävlit ja lämmastikku. Pärineb see veekogudes elutsenud organismide jäänustest. Kerogeen on orgaanilistes lahustites praktiliselt lahustumatu amorfne aine. Kerogeeni võib põlevkivis sisalduda kuni 75–80%, kuid harilikult ei ole seda enam kui 20–30%. Eesti põlevkivide – kukersiidi…
    Margus Maidla
    7 minutit
Sirp