Toeta

Pille-Riin Larm

  • Õnne eesti raamatule, rõõmu sõnaseadjale, jõudu lugejale!
    Tartu ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna emeriitdotsent Valve-Liivi Kingisepp. Suurte teenete eest eesti kirjakeele ajaloo uurimisel ja tutvustamisel pälvis Kingisepp 2013. aastal Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna.     
    Külli Prillop
    ,

    Õnne eesti raamatule, rõõmu sõnaseadjale, jõudu lugejale!

    Valve-Liivi Kingisepa hinnangul on eesti kirjakeeles 500 aasta jooksul suurima muutuse läbi teinud ortograafia ja sõnavara.

    Pille-Riin Larm
    10 minutit
  • ,

    Kirjanik kukrus

    Sel nädalal esitleti Suurbritannias uut kahenaelast münti. Kui mündi ühel küljel on kujutatud praegust riigipead Charles III, siis teine on pühendatud George Orwellile, kelle surmast möödub tänavu 75 aastat. Orwelli loomingut sümboliseerib mündil silm, mille vikerkest ja pupill meenutavad kaamera objektiivi. Vikerkestale on kirjutatud romaanist „1984“ pärinev tsitaat „suur vend valvab sind“. Teine kuulus tsitaat on mündi serval: „on olemas tõde ja on olemas vale“ (Tõnis Arro, Tiit Kusnetsi ja Rünno…
    Pille-Riin Larm
    2 minutit
  • Ilu
    Multitalent Gregor Kulla. Hariduselt on Kulla oboist ja helilooja, kuid tegevuselt samavõrra kirjanik, kriitik, modell ja etenduskunstnik.      
     Piia Ruber

    Ilu

    Gregor Kulla: „Püüdsin „Peenraga“ luua terviku, mille kõik osad toetavad üksteist, mitte ei ole juhuslikud. Raamat on kõigest üks osa visioonist.“

    Pille-Riin Larm
    7 minutit
  • Kirjanduslinn Tartu suure raamatuaasta eel
    Marja Unt seisab hea nii kirjanduslinna ettevõtmiste kui ka eesti raamatu juubeliaasta õnnestumise eest. Foto on tehtud 2023. aastal festivalil „Prima vista“ ööpäevapikkuse kultuurimaratoni „Insomniakaton“ õpetamisel.     
     Johanna Roos

    Kirjanduslinn Tartu suure raamatuaasta eel

    Kultuur ei ole kulu, vaid tark investeering tulevikku, on veendunud Marja Unt, kelle abiga on Tartu sõnajälgi tipitud täis kogu maailm.

    Pille-Riin Larm
    6 minutit
  • ,

    Tervitus sanatooriumist

    Viimastel nädalatel on erameedias ilmunud mitu artiklit riiklikult rahastatud kultuuriväljaannete ja nende töötajate mugava elu kohta. Aitäh, Johannes Peetsalu, Priit Hõbemägi, Marian Grau ja Triinu Soikmets, kõrvalpilgu ja tagasi­side eest. Ehkki käsitlete oma artiklites laiemat probleemistikku, ajendasid need mind sisekaemuseks. Lubatagu jagada mõtteid diskussiooni selles tahus, mis puudutab toimetajatööd.
    Õigupoolest ei tahaks kirjutada iseendast, aga minusuguseid on veel, Sirbis muidugi, aga ka Müürilehes, Loomingus, Loomingu Raamatukogus, Vikerkaares, Keeles ja Kirjanduses, Värskes…
    Pille-Riin Larm
    3 minutit
  • Kirjandusauhinnad tulevad kevadel pisut teisiti
    Piret Viires: „Kirjandusauhindade väljaandmine emakeelepäeval on ilus traditsioon. Kui traditsioonid on juba loodud, tuleb neid hoida.“     
     Krõõt Tarkmeel

    Kirjandusauhinnad tulevad kevadel pisut teisiti

    „Sihtkapitalid on žüriisid kokku pannes alati püüdnud jälgida, et nende koosseis oleks mitmekesine ja tasakaalus,“ kinnitab Piret Viires. „Otsused on aga nende enda teha.“

    Pille-Riin Larm
    4 minutit
  • Kirjastamises ei ole miski garanteeritud
    „Kirjastuses tuleb kogu aeg otsida tasakaalupunkti selle vahel, mida tahad avaldada ja mida on võimalik avaldada, võib-olla isegi – mida peab avaldama,“ tõdeb kirjastuse Tänapäev peatoimetaja Tauno Vahter. Tänapäev on 25 aasta jooksul andnud välja üle 3000 raamatu.            
    Siim Lõvi / ERR / Scanpix

    Kirjastamises ei ole miski garanteeritud

    Tauno Vahter: „Igatsen rohkem rõõmsat ja sundimatut arutelu raamatute üle – arutelu, mis tekitaks tunde, et lugemine on normaalne ajaveetmise viis ning võib teatud juhtudel olla ka hariv.“

    Pille-Riin Larm
    6 minutit
  • Kuri inimene, kes pikaks ajaks vedelema jäetud asjad utiliseerib
    Maarja Kangro: „Olen jätkuvalt seda meelt, et raamatud on meil liiga kallid. Kui riik tahab kirjandust kättesaadavamaks teha, oleks see üks koht, kust edasi liikuda.“      
     Piia Ruber

    Kuri inimene, kes pikaks ajaks vedelema jäetud asjad utiliseerib

    Maarja Kangro seisab Eesti Kirjanike Liidu juhina hea literaatide rõõmsa meele ja raamatute kättesaadavuse eest.

    Pille-Riin Larm
    4 minutit

  • Süku-Siuru

    Vana kass suri ära. Tore ja tegus loom oli, aga hiired luusivad ümber maja ja kaua leinata ei lase. Vaevalt jõudsid pisarad kassi kalmul kuivada, kui talle järglane otsiti. Mida nüüd uuele hiirekuningale nimeks panna?
    Oo, nimetalgud on ammendamatu rõõmuallikas. Kolm põlvkonda lööb kaasa, vaidlus paisub kirglikuks: üks leer pooldab järjepidevust, teine teeb uuendusliku pakkumise, mõni heidab niisama nalja. Praegu paistab, et kassi nimeks saab kompromissi tulemusel Miisu-Wheelie ning igaüks võib…
    Pille-Riin Larm
    2 minutit
  • Pärnu on tegelikult kirjanduslinn ja kultuurikuurort
    Pärnu kirjandusfestivali korraldaja Merle Jantson: „Mulle on hästi oluline tuua esile, et kirjandus on elu osa: kirjandus ei ole miski, mille pärast peab raamatupoodi minema. See on meie keskel. Ja sõna „kirjanduslinn“ ei kõla Pärnu puhul üldse irooniliselt!“ Foto on tehtud eelmise festivali avaürituse ajal: Merle Jantsoni kõrval on August Sanga kuju, seljatagust toetab Lilli Suburg.      
    Haide Rannakivi / Pärnu kirjandusfestival

    Pärnu on tegelikult kirjanduslinn ja kultuurikuurort

    Merle Jantson: „Pärnus on nii palju, mille pinnalt head ja erilist kultuuri luua, ning just kultuurikihis peitub Pärnu suurim (turismi)potentsiaal.“

    Pille-Riin Larm
    10 minutit
Sirp