-
Karlo Funk (K. F.): Kes ei lähe kooli selle mõttega, et temast saab tingimata kohe režissöör, neil võib tegelikult minna päris hästi, sest filme tehakse ikkagi rohkem kui mõne aasta eest. On võimalik pääseda platsile väga erinevates ametites, teha oma nägu produtsentidele tuttavaks ja väikese harjutamise järel võib-olla jõuda ka oma filmini. Nende ees, kes tahavad kohe oma filmi teha, seisab aga endistviisi see küsimus, kuidas leida…
-
Nii ka filmis „Home” („Kodu”), mille globaalne esilinastus sokutati rahvusvahelisele keskkonnapäevale ja mille väljahõikaminegi leidis aset aasta varem just samal päeval, 5. juunil. Keskkonnapäev sellisena on muidugi õõvastav leiutis, peaaegu sama nuri nagu emadepäev. Viimase möönduseks võib ju arvata, et ehk tõesti mõni veatu renomeega kaanetegelane vajab koosolekute, komandeeringute, kosmeetika, aeroobika ja muu säändse sekka kalendrisse trükitud meeldetuletust, et aeg on mutile vanadekodusse sms saata, normaalse…
-
Lõik on 1955. aastal eesti keeles ilmunud Nikolai Gogoli raamatust „Tarass Bulba” ja tegelikult palju pikema monoloogiga, kus seegi jupp, algab ka samanimeline film. See kõne annab filmile helistiku kätte. Gogol ise on pühendanud jutustuses kasaklusele palju vaimustatud kirjeldusi, aga kuna ta oli geniaalne ja ehk ka skisofreenik, siis kirjutas ta oma kangelaste kohta järgmistki: „Sageli ilmusid zaporoožlased äkitselt niisugusesse kohta, kus neid kõige vähem teati…
-
Saksa liiminuusutajad ja tänavasullerid
Krieger on linale toonud kaasaegse muinasjutu. Siin on armetu vaeslaps, ülekohtune „võõrasisa”, head inglid ja õnnelik lõpp. Värvi nuusutava tänavaplika käest rebitakse tema ainus pereliige – väikevend. Tüdruk satub kurja Heasoovija meelevalda. Too viib ta Saksamaale, kus elatakse viletsas paneelmaja korteris luku taga ja päeval teenitakse Heasoovijale taskuvargustega pappi. Taskuvarastel on oma päevanorm.
Ometi pole elu veel kõige viletsam, sest varastab ka Bica…
-
Kakskeelne (inglise ja vene) film „Bibendum” on valminud rahvusvahelises koostöös, selle tegijad on pärit tervest Euroopast ehk Ühendkuningriigist, Eestist ja Venemaalt, nõnda et juba sellepoolest on õigustatud globaliseerumisele viitava sõna kasutamine pealkirjana. Kõigepealt üllatab igati klassikaline süžee, mis lühidusest hoolimata sisaldab kõike, mis ühes draamaloos peab olema.
Briti rekkajuht Vene kolkas
Esmalt proloog. Rekkajuht Macky (mängib David Bowles) peatab oma veoki kuskil Venemaa kolkas, et sättida Bibendumit. Sellega…
-
Filmi esimest poolt täidavadki põhiliselt Kirki ja/või vaataja kohtumised kõigi tulevaste, originaalseeriaist tuntud meeskonnaliikmetega; need leiavad mõistagi aset kõikvõimalikes neile tegelastele iseloomulikes situatsioonides. Unelmate meeskonna koostamine vms on teada-tuntud motiiv ja võte popkino arsenalis. Ei saa siin kahjuks (tegelikult muidugi õnneks) minna nii äärmuslikuks, nagu see tavaliselt läheb, et kõik kõige hullemad friigid maamuna pealt (või miks mitte ka kogu universumist) kokku kaabitakse. On siiski täheldatud,…
-
Suur sõda polnud saksa filmitööstusele kuidagi halvasti mõjunud. Enne seda, aastail 1938 ja 1939, oli vastavalt 440 ja 640 miljonit vaatajat. Suure sõja „võidukasse” staadiumisse jõudes tagasid 1942, 1943 ja 1944 igaüks üle miljardi filmivaataja, vaata et poole rohkem kui rahu ajal. Jah, mõnevõrra langes filmitoodangu maht: sõjaeelsetel aastatel keskmiselt sadakond filmi aastas, 1943 kõigest 78 filmi. See-eest tähistati aga 1943. aasta märtsis uhkelt UFA filmistuudio…
-
Filmitekst ja üldine fluidum on suunatud keskmisest haritumale intelligentsele inimesele, kes otse loomulikult armastab kultuuri ja on kursis kunstiajalooga. Samuti puudub siin ameerikalik õnnelik lõpp. Liigagi varakult antakse aimu, et kangelane kannatab ja lõpetab traagiliselt. Piinatud geeniuse vaevad saavad tasutud pigem taevas (moraalselt), aga mitte maa peal (reaalselt). Filmi peategelase prototüübiks on hilisemate kirjelduste kohaselt nukravõitu elulooga Séraphine Louis, ka Séraphine de Senlis (1864– 1942), ekstsentriline…
-
62. Cannes ’i rahvusvahelise filmifestivali auhinnad
Kuldne Palmioks ehk Palme d’Or: „Valge pael”, režissöör Michael Haneke (Austria).
Žürii grand prix: „Prohvet”, režissöör Jacques Audiard (Prantsusmaa).
Žürii eripreemia, ex aequo: „Kalatiik” (režissöör Andrea Arnold, Suurbritannia) ja „Janu” (režissöör Park Chan-Wook, Lõuna-Korea).
Parima režii auhind: Brilliante Mendoza „Kinatay” (Filipiinid).
Parima käsikirja auhind: Feng Mai, režissöör Lou Ye filmile „Kevadpalavik” (Hiina).
Parima naisosatäitja auhind: Charlotte Gainsborough, Lars von Trieri filmis „Antikristus” (Taani).
Parima meesosatäitja…
-
Kinoskäik oli luksus, preemia, mis tuli välja teenida. Ühel laupäevaõhtul lubasid vanemad mind kinno. Nad olid näinud Kurt Hoffmanni filmi „Mõtlen sageli Piroschkale” („Ich denke oft an Piroschka”) ja otsustanud, et sellest ei saa mulle palju paha sündida. Nad eksisid: esiteks armusin ma filmi peaosatäitjasse Liselotte Pulverisse, teiseks olin ma sügavalt liigutatud. See film jutustab saksa tudengipoisist, kes veedab suvevaheaja ühe perekonna juures Ungari pustakülas ning armub…
