-
Nii et inimene pole mitte ainult kala, vaid ka ussike. Ehk oligi Kafkal õigus, kui ta nägi inimeses putukat. Kui aga ütelda inimese kohta, et see jäi tummaks kui kala, siis pole sellega tegelikult midagi öeldud. Nüüdseks on selge, et sajad kalaliigid häälitsevad tahtlikult kas siis hoiatuseks, partnerite ligimeelitamiseks või kes teab mispärast. Lisaks tekib ujumisel veel tahtmatuid hääli. Häälitsemiseks hõõruvad kalad kokku oma luustiku eri…
-
Filmi kuulutamine „südamlikuks ja kauniks” ning soojades toonides reklaamplakat on mu meelest ilmselge pettus, tootjate trikk, millega püütakse kinosaali meelitada ehk ka mõni selline vaataja, kes ootab järjekordset „Toscanat päikese all”. Nagu „Genova”, nii räägib ju seegi film kaotuse valust ja „uuest algusest” Itaalias – ometi on Winterbottomi ja Audrey Wellsi filmidel väga vähe ühist. „Genova” pole just tavatult südamlik ega kaunidust püüdev (välja arvatud Colin…
-
Kõlab nagu sotsiaalpsühholoogiline manifest. Miks Mihail üldse kunagi kodukülast lahkus, pole oluline, kõik ju lahkuvad, kes ajutiselt, kes igaveseks. See lihtsalt kuulub selle narratiivi juurde: õnne tuleb laiast ilmast otsida – praegu nimetatakse tööjõu vabaks liikumiseks. Miks Mihail aga tagasi pöördub, on veel vähem oluline. Mis seal laias ilmas ikka teha. Ju sai villand või pettus või tuli mõistus pähe, kõik variandid on võimalikud. Aga elujõus…
-
Aga on see film või mitte? Kihnu pulma filmid on tellimustöö, need on valminud SA Kihnu Kultuuriruumi tellimusel, Kultuuriministeeriumi toetusel ja rahastusel, autorid ei käinudki Eesti Filmi Sihtasutuselt raha küsimas! Filmi tutvustavates materjalides kirjutatakse, et need valmisid SA Kihnu Kultuuriruum ja OÜ Rühm Pluss Null ühistööna. Küllap Mare Mätas andis nõu, Meelis Muhu, Erik Norkroos, keda toetasid kaameraga ka Arvo Vilu ja Kullar Viimne, tegid aga…
-
Etnokino Kihnu kommetest
Filmid „Kihnu kosjad” ja „Kihnu pulm” moodustavad lihtsa diloogia, mille sisust jutustavad igale soovijale juba nende pealkirjad. Filmis „Kihnu kosjad” kosib keegi Meelis kihnu kaunitari Raili, filmis „Kihnu pulm” sõlmivad nad seaduslikult oma abielu – nagu see on kombeks Kihnu saarel, austades igasuguseid traditsioone ja rituaale. Selles seisnebki lühidalt nende filmide sisu – muud seal ei ole. Võinuks tekkida küsimus: milleks on vaja…
-
Jüri Tuulik kui Puškin
Türgi kirjanikule meeldisid meie meri ja saared. Ta on ise maailmalinnast İstanbulist ning ta võrdles meie maamerd oma linnamerega, Abrukat ja Saaremaad Marmara mere saartega. Sõnaga, film läks talle korda, kuigi pikapeale hakkas tal igav ja ta ei vaadanud lõpuni, ent see võis olla ka minu kehva inglise keele süü. Sakslane, kes kirjutab luuletusi kuues keeles (saksa, inglise, prantsuse, hispaania, poola ja vene), võrdles…
-
Mis teil seal toimub?!
Aga siis, siis tuleb uulitsa peal vastu sümpaatne keskealine filmilooja, kelle huvivaldkonnaks on paljudes teostes olnud ajalugu. Nüüd tunneb ta huvi Johannes Pääsukese 1913. aastal valminud Setumaa filmi vastu. Räägib, otse tänaval ja õhinal, tema olevat filmiarhiivis kuulnud, et 1912. aastal Tartus ei filmitudki Vene katselenduri Utotškini õhusõite. Järelikult see, millest kõneldakse kui eestimaise filminduse esmasammust, ei olegi see, mis väidetakse. Ja – psühholoogiliselt…
-
18aastasel Mumbai slummipoisil Jamal Malikul on telesaates „Kes tahab saada miljonäriks?” jäänud vastata vaid üks küsimus, peavõit 20 miljonit ruupiat terendab käeulatuses. Kuid enne veel, kui Jamal viimasele küsimusele vastata jõuab, arreteeritakse ta, kuna harimatu nooruki teadmisterohkus tundub kahtlane. Jamal hakkab ülekuulamisel oma süütust tõendama ning selgub, et telemängu küsimuste vastused tähistavad Jamali elu rohkem või vähem pöördelisi hetki. Kuid miks on ikkagi Jamal telemängus? Raha…
-
Filmiharidus on hakanud ennast küll kenasti looma, aga traditsioon pole pikk. Filmiarhiiv on jõudumööda üht-teist üllitanud, ka nooruke filmimuuseum võiks kujuneda taimelavaks, kus idanevad filmiraamatud. Eeldused olukorra parandamiseks oleksid justkui loodud.
Ega üksnes raha raamatut tee
Möönan, et küsimus on ka rahas, aga mitte ainult rahas. Sest tegelikult on filmiraamatute toetust olnud kogu aeg võimalik küsida nii Eesti Filmi Sihtasutuselt kui Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitalilt, seda on…
-
„Mis asi see vestern on?” küsib tüdruk vastu – ja nii palju siis kuulsusest. Nii või teisiti, ka „Gran Torino” peategelane Walt Kowalski on iidoli mõõtu. Lugu rullub lahti ühes Ühendriikide äärelinnas, kus Kowalski naabriks kolib hmongi rahvusest perekond. Karmi loomuga vanamehes, kes seisab visalt kõige ameerikaliku ja vanamoelise eest, tekitab teistsuguse kombestiku ja maailmapildiga võõramaalaste tulek esialgu üksjagu meelehärmi. Meelehärm on seda suurem, kui naabripoiss…
