-
Kui Sidney Lumet 1957. aastal debüteeris Reginald Rose’i lavastuse põhjal tehtud filmiga „12 vihast meest”, sai sellest kinomaailmas omaette fenomen. 40 aastat hiljem lavastas William Friedkin uusversiooni ning lugu kõlas endiselt mõjusa ja aktuaalsena. Nüüd, aastal 2008, on Nikita Mihhalkov lavastanud Sidney Lumeti filmi alusel venemaise uusversiooni ning algidee kinnitab jälle oma geniaalsust. Lugu on küll toodud kaasajale lähemale, üksikasju on kohandatud ja laiendatud, ent üldine…
-
-
Harilikult, kui hakkan kirjutama Juri Mihhailovitš Lotmanist, praegu seoses filmiga „Lotmani maailm”, valdab mind kolm suurt tundmust. Nimetaksin neid tundmusi ebakindluseks, möödapääsmatuseks ja kreatiivsuseks.
Ebakindlust põhjustab küllap see, et puutun vahel kokku inimestega, kes tundsid Lotmanit tema eluajal: ta õpilased ja kolleegid, sõbrad ja tuttavad, pereliikmed. Need on inimesed, kelle suhe Lotmaniga oli otsene ja kes, ma usun, kirjutaksid temast märksa paremini kui mina. (Jumal tänatud, et…
-
Ja ajalugudel ajalugu. Kuidas asjalood siinse riigi filmilookirjutusega, on tänavu hilissuvel Sirbis mitut puhku kõneks olnud. Seoses väikestuudiote sünnilugude uurimisega Eesti Kinoliidu (EK) 1988.-1989. aasta juhatuse koosolekute protokolle lugedes leidsin paljude muude huvitavate asjade kõrval ka tükikese Eesti filmiajaloo kokkukirjutuse sünnitamise eelmängust.
EK oli 20 aastat tagasi üsna mõjukas (ühiskondlik) organisatsioon. Mida küll 1986. aastal valitud 23 liikmega juhatus (statistiliselt oli igal juhatuse liikmel 5-6 kinoliitlase mandaat)…
-
Otse enne kalendrisügise saabumist tervitas tagasihoidlik Lihula linnake Lõuna-Läänemaal taas kõiki loodusfilmi- ja loodusfotograafia huvilisi Matsalu filmifestivalil, mis sedapuhku sai teoks juba kuuendat korda. Festivali haare ja ulatus on iga aastaga kasvanud ja nii ka sedapuhku: tänavusel festivalil osales 181 filmi 49 riigist. See näitab, et maailma loodusfilmide tegijate huvi Matsalu festivali vastu on suur ning üritusel on kaalu ka väljaspool Eestit. Võistlusprogrammi pääses esitatud 181-st…
-
Jah, õige vastus on Ants Eskola. Möödunud neljapäeval esilinastus kinos Sõprus pikk dokumentaalfilm legendaarsest näitlejast. Tema tütrepoeg Kristjan Paul Virve, filmi „Ants Eskola: olla või mitte olla” autor, on aastate jooksul teinud ära suure töö: otsinud igasugustes arhiivides ja vanaisast järelejäänud materjalides, valinud, komponeerinud ja monteerida lasknud. Aastatel 1908–1989 elanud Ants Eskola kunstiline pärand on tohutu: sadade teatrirollide kõrval oli ta andekas kunstnik, armastatud laulja ja…
-
Ott Kangilaskilt on aasta-kahe eest ilmunud „Jutulõng”. Tänasest arhiivist näen, kuidas kommunistide keskkomitee büroo on hekseldanud selle käsikirja ribadeks, jättes ilmuma üksnes riismed. Huvitav, kas originaalkäsikiri on alles?
„Kunstnik oli konstrueerinud kujundi ja parasjagu mõtestas seda. . . .”
Otsekui modernistide lipukiri. Ja Olav teeb dokfilmi hoopis Ott Kangilaskist.
-
Filmimehed teelahkmel
Nagu mäletatakse, tõi 1988. aasta uued tuuled ka siinse maa filmindusse. Seniste riiklike stuudiote kõrval hakati otsima uusi tegutsemisvorme. Päris täpne pole esimesi sel aastal sündinud ettevõtteid Eestis nimetada erastuudioteks, nagu märkisin eelmise esivanemate-loo pealkirjas 5. septembri Sirbis. ERF Video SP, hiljem kaubamärgiga Maurum, oli nn ühisettevõte, ainult selle Soome pool Multimedia oli puhtal kujul eraettevõte, osaühing.
Teine perestroika’ga lubatavaks saanud ettevõtlusvorm oli väikeettevõte, esialgu…
-
Kui tollal tundmatu Chris Carter alustas 1993. aastal tööd Twentieth Century Fox Televisioni jaoks seriaali „X-Files” ehk „Salatoimikud” loomisel, ei oleks vist keegi osanud ennustada menu, mis sarjale osaks sai. Sari võitis kahel korral Kuldgloobuse parima draamasarjana ning nomineeriti kolmel korral Emmyle, rääkimata mitmetest väiksematest auhindadest. Lisaks sellele sündis aga seriaali näol fenomen, mis kasvas palju kaugemale telesarja piiridest. „Salatoimikud” leidis endale terve plejaadi ustavaid järgijaid,…
-
Peab ikka ja jälle kordama, et tulemusest tähtsam on protsess. Toomiku (video)kunst on filmiliselt hästi söödav, s.t transformeeritav ja lavastaja Raat praegu vahest meie toomiklikum režissöör. Nende loomingulises kihus aimub ühisjoonelist temperamenti ja tungipõhilist impulsiivsust kui ehedat algtõuget. Samas pole nad mitte sugugi üksnes säde saba all amokki jooksjad, pigem piisavalt analüütilised ja eesmärgipärased meistrid.
Kineastid kolleegide kallal
Pole mingit kahtlust, et meie kunstnikud ja muud loojad väärivad…
