-
Kuuludes ühte generatsiooni Ants Eskola ja Kaarel Karmiga, said temagi teelejuhatajaks Töölisteatri stuudios Hilda Gleser ja Helmi Tohvelman, Estonias mõistagi Ants Lauter ja Rahel Olbrei ning operetiriiki viis ta Agu Lüüdik.
Tantsinud, laulnud ja mänginud menutüki, A. Kitzbergi “Kosjasõidu” Matsi, sai karakterisuutlikkuse läbimurdeosaks R. Janno “Metsmehe” peaosa, Tartu üliõpilas- ja seltsieluga kohanematu, kuid andekas mordvalane Peedra ja “Nõmmekingseppade” viiuliga Teemu. Estoniasse ülemineku rollideks olid eelkõige Mälgu…
-
Kalju Lehe teeneks on koos põlvkonnakaaslase Ott Ojamaaga gümnaasiumiõpik “Väliskirjandus” (1965), mida aastani 1988 ilmus 13 trükki. See õpik ei ole tõlgitud ega kustki maha kirjutatud. Ja William Shakespeare’i 66. sonett, erakordselt aktuaalne tänaselgi päeval, ilmus tolle õpiku autorite pisut vanema eakaaslase Harald Rajametsa tõlkes sessamas õpikus 10 aastat varem kui tuli trükist Shakespeare’i “Kogutud teoste” 7. köide (1975).
Eesti ja vene kirjanduse õpikute kirjutamine ning koostamine…
-
See osutus aga keerulisemaks, kui ma arvata olin osanud. Kalmistu peavärava lähedal asuval Rootsi kirjanike ja kultuuritegelaste matmispaigal ega sealsamas paiknevas tuhaurnidega müüris me tema nime ei leidnud. Ka kalmistu administratsioon ei olnud sellest nimest midagi kuulnud. Olukord lahenes, kui palusime arhiivist üles otsida 1977. aasta matuste registriraamatud. Selgus, et Karl Ristikivi on maetud kalmistu 52. kvartalisse. Siis algas meie umbkaudu kilomeetripikkune matk kalmistu kõige kaugemasse…
-
Hoopis teisiti käitub vaba maailma kodanik. Tema jaoks ei ole mingit vahet, kas hoida vasakule või paremale – ta on vaba kõiges. See vabaduse avaldumisviis levis hämmastavalt kiiresti läänest, loodest ja põhjast meiegi ühiskonda. Lõplikuks veendumiseks viisin isegi eksperimendi läbi. Kui kahe jalakäija laiusel trotuaaril tuleb kõrvuti vastu kaks inimest, ei astunud ma sõiduteele, vaid jäin seisma. Üldjuhul keegi siiski otsa ei tule, vaid võtab end…
-
Johannes Jürisson õpetas lääne ja eesti muusika ajalugu Tallinna (G. Otsa nimelises) Muusikakoolis 1953 – 1965 ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis 1965 – 1989. Aastatel 1960 – 1980 oli ta lektoriks Tallinna Kultuuriülikoolis, 1991 – 1995 õpetas Viljandi Kultuurikolledžis. Tema raamatud sarjas “Kultuuriülikool” olid vähemalt ühe põlvkonna eestlastele ainuke kättesaadav emakeelne kirjasõna muusikaajaloo kohta. Lisaks sellele on tema sulest ilmunud õppekirjandust muusikakoolidele ning uurimuslikke artikleid eesti muusikast…
-
Kunagine Soome kultuuriminister, aga ka džässpianist, peamiselt ent luuletaja, näitekirjanik, esseist, Põhjamaade luulefestivali sage külaline, suurepärane poeet, paistab soomerootsi luules silma lihtsuse ja paradoksilembusega. Rootsi keelest tõlkinud Mati Sirkel, toimetanud Hasso Krull, kujundanud ja küljendanud Peeter Laurits ja Eleonora Kampe. Eesti Keele Sihtasutus, 2006. 220 lk.
Lars Saabye Christensen
POOLVEND
Tänapäeva Norra ühe olulisema kirjaniku suur ja võimas romaan: ühe kummalise pere saatus läbi nelja põlve Oslo kitsukeses korteris.…
-
Ühel hommikul olid nad lihtsalt seal, tekitades üleüldist hämmeldust – esialgu vaid X asukates, siis kohaliku ajalehe lugejates, siis Interneti vahendusel juba üle terve maailma.
Kes võis nad ometi nii märkamatult jätta? X oli toona ju küll veel üsna väike ja tähtsusetu kuurort, kuid ometi poleks hulga inimeste ühine sihipärane tegevus rannal saanud silmapaistmatult toimuda. Aga üksi või paarikesi poleks keegi jaksanud neid märke teha –…
-
Riigi teaduspreemiate komisjon selle esimehe Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Richard Villemsi eesistumisel vaatas oma selle aasta esimesel koosolekul läbi ülikoolide ja teiste teadusasutuste nõukogude ning Eesti TA akadeemikute poolt teaduspreemiatele esitatud ettepanekud. Riigi teaduspreemiate põhimäärusele vastavaks tunnistati kokku 28 ettepanekut. Komisjon jätkab tööd ettepanekute analüüsimisel, teeb otsuse jaanuari lõpus ning esitab oma seisukohad kinnitamiseks valitsusele.
Leiutise ja arenduse preemia kandidaadiks on esitatud Ago Samosoni, Tiit Tuhermi, Jaan…
-
Ka Stockholmis jääb üha vähemaks vanema põlve pagulasi ja nende järeltulijaid, kes veel jõuavad Karl Ristikivi haual käia või teavad teed sinna. Olen Endel Rihvkiga nõus, et haudu on tarvis elavatele, ja neid elavaid, kes on lugenud ja tunnevad Ristikivi loomingut, on kodumaal üha rohkem. Kuid ta ei ole ainus: sealsamas Stockholmi Metsakalmistul puhkavad Johannes Aavik, Marie Under ja Artur Adson, Gustav ja Aino Suits, August…
-
Valguse kirjastusel Eduard Vääri täienduste ja parandustega ilmunud võõrsõnade leksikoni kuues, uuendatud trükk (2000) mainib ainsana sõna poster inglise päritolu ning annab seletusena “(reklaam)plakat, afišš; plakatialus; stendiettekanne”. TEA võõrsõnastiku 2., täiendatud ja ümbertöötatud trükk (2005) annab postri esmase tähendusena pika ja piduliku seletuse “istungitel ja kongressidel kasutatav teadustöö (illustreeritud) tutvustustahvel”. Tõsi, eesti keele sõnaraamat ÕS 1999 eelistab postrile teatavasti stendiettekannet ja kunstilise müürilehe tähenduses plakatit.
Ometi –…
