-
Orelikontsertidega alustas Uusväli juba aastal 1960, edasine esinemisgraafik kujunes tal nii aja- kui sisutihedaks: ringreisid viisid interpreedi kaugele Eesti piiride taha. Kuigi oma tuntuse saavutas Uusväli eelkõige J. S. Bachi ja XIX sajandi prantsuse orelimuusika esitajana, propageeris ta väsimatult ka eesti oreliteoseid. Silmapaistvaks panuseks eesti kultuurilukku kujunes osalemine mahuka heliplaadisarja “Eesti orelid” lindistustel.
Manalateele on läinud küll tähelepanuväärne orelikunstnik, ent tema salvestised helisevad edasi.
-
EV põhiseaduse paragrahv 122 ütleb: Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega.
Sõna ?ja? viimases lauses tähendab, et nii Tartu rahuleping kui ka teised rahvusvahelised piirilepingud kehtivad üheaegselt.
EV põhiseaduse paragrahv 123 ütleb: Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on põhiseadusega vastuolus.
Seega on 2005. aasta 18. mail Moskvas allkirjastatud uus piirileping otseses vastuolus nii Tartu rahulepinguga kui ka EV põhiseadusega, olles…
-
Üritus leidis aset Prantsuse Saint-Louis? kultuurikeskuses Roomas. Selts tegutseb 1987. aastast, sama kaua on peetud ka kollokviume, paariaastaste vahedega ja erinevates Euroopa linnades. Selts on publitseerinud tosinkond raamatut, kuhu koondatakse liikmete ettekanded ja artiklid. Kaks korda aastas ilmub ajakiri Intervoix. Ühingul on ligi 80 liiget 12 riigist. Osal riikidel on oma n-ö saadik (délégué de pays). Eesti saadikuks on Tallinna ülikooli prantsuse keele õppejõud Ada Ruttik,…
-
Aastaks 2004 valmima pidanud ja nüüd ilmunud tark ajakiri. Uuritakse meest ja naist tähistavat leksikat, erakondade mõju, naiste poliitikas osalemise võimalusi, mehe ja naise suhet kui? Autorid on Katrin Kivimaa, Kerli Olt, Veronika Kalmus, Helen Biin, Toomas Gross, Sherry Ortner, Lilli Suburg, Laura Marholm jpt. Ariadne Lõng, 2004. 214 lk.
TÄHEKE nr 7
Suvel meenutab ajakiri veidi minevikku. Aino Pervik räägib muhedalt, kuidas kord ilmus Laste Rõõm. Loomulikult…
-
Katrin Koskaru sai EKA lõpetaja preemia
Eesti Kunstiakadeemia annab sel aastal esimest korda välja 50 000-kroonise preemia ühele vabade kunstide teaduskonna bakalaureuse astme lõpetajale. Preemia on asutanud kaks kunstikogujat Guido Sammelselg ja Armin Kõomägi ning see on mõeldud toetusena ühele noorele tudengile aastaks kooli lõpetamise järel. Preemiasaaja valib välja spetsiaalselt selleks kokku kutsutud komisjon, kuhu sel aastal kuulusid kunstnik Liina Siib, Hanno Soans, Mare Mikoff ja Marko Mäetamm.…
-
Mark Mazower
BALKAN
Lühiajalugu
Sarjas ?Aken ilma? ilmunud raamat, mis valgustab meid nii ajaloolises kui poliitilises plaanis. Miks ikka olud sealkandis nii on kujunenud? Kas see, mida ?teame? meedia vahendusel, on ikka tõde? Väga vajalik raamat neile, kes valutavad südant nii Euroopas kui mujal toimuva pärast. Tõlkinud Janina Karemäe. Toimetanud Andres Mälk. Kujundanud Jüri Kaarma. Ilmamaa, 2005. 264 lk.
Paul Ariste
FERDINAND JOHANN WIEDEMANN
Raamat, mis pühendatud mõlema suurmehe ümmargusele sünnipäevale. Paul…
-
Ajal, mil Prantsuse kuulsast riigi ja kiriku lahutamisest on möödunud täpselt 100 aastat, võime nentida, et ilmalikkuse päevad Euroopas on loetud. Euroopat on kummitamas usulaine. Usk jumalasse, mis on tänini vaikselt ja suuremate konfliktideta ühiskonda lahustunud, mõjub ägeneva palavikuna. Kuigi ilmalikkus on Euroopas enesestmõistetav, on riigi ja kiriku suhete lahtiseletamine ilmalikkuse põhimõtete järgi ebapiisav, sest riigile ei kuulu enam poliitilise elu monopol, nagu ei kuulu ka…
-
Ka nüüd sosistan ma vahel: ?Raadio, armastan sind!?, seda vaiksetel öödel, kui lapsed on magama jäänud ja Vikerraadiost tuleb luulesaade, kolmapäeviti jah.
Luule, mis vähendab lummuse nappust
Raadio kui meedia ise on palju muutunud. Lummus, üks kaasaja suur defitsiit, on sealtki kadumas. Kuulaja fantaasiat kasvatavatest salapärastest raadiohäältest, häältest, kelle omanikku võis vaid ette kujutada, on mõnes kanalis saanud lahedad okei-tüübid ja neid võib isegi trammis näha! Ekraanil,…
-
Võhikuna võõrsil, kui parafraseerida Mark Twaini.
Selle sõjakultuuri tähtteose esmatrüki eessõna aastast 1832 pärineb autori leselt Maria von Clausewitzilt (neiuna krahvinna Marie Sophie von Brühl). Ka tõlkija on naisterahvas, mis ei ole seda tüüpi raamatute puhul just tavaline. Eesti keeles ilmus ?Sõjast? sarja ?Sõjandusvaramu klassika? teise raamatuna (esimene oli Sun Zi ja Sun Bini ?Sõja seadused?, 2001). Tõlke saatesõna, mis on omaette meistriteos ja lisab palju vajalikke…
-
Sel kevadel on trükist ilmunud kaks käsiraamatut, mis kaardistavad vaimuliku kirjavara sisu. TPÜ akadeemiline raamatukogu on andnud välja teose ?Ajakiri Eesti Kirik koondsisukord 1950 ? 2000?, mille on koostanud Aive Haljand, Krista Reimann ja Signe Pärt, S. Pärt oli ka koos Aurika Kruusiga toimetajaks. 320-leheküljeline raamat hõlmab 5655 kirjet.
Väliseestlaste usuelu
Kodueestlasele oleks vist vajalik öelda mõni sõna taustast. Esimene Eesti Kiriku number ilmus 1950. aasta detsembris. Johannes…
