-
Ajal, mil Prantsuse kuulsast riigi ja kiriku lahutamisest on möödunud täpselt 100 aastat, võime nentida, et ilmalikkuse päevad Euroopas on loetud. Euroopat on kummitamas usulaine. Usk jumalasse, mis on tänini vaikselt ja suuremate konfliktideta ühiskonda lahustunud, mõjub ägeneva palavikuna. Kuigi ilmalikkus on Euroopas enesestmõistetav, on riigi ja kiriku suhete lahtiseletamine ilmalikkuse põhimõtete järgi ebapiisav, sest riigile ei kuulu enam poliitilise elu monopol, nagu ei kuulu ka…
-
Ka nüüd sosistan ma vahel: ?Raadio, armastan sind!?, seda vaiksetel öödel, kui lapsed on magama jäänud ja Vikerraadiost tuleb luulesaade, kolmapäeviti jah.
Luule, mis vähendab lummuse nappust
Raadio kui meedia ise on palju muutunud. Lummus, üks kaasaja suur defitsiit, on sealtki kadumas. Kuulaja fantaasiat kasvatavatest salapärastest raadiohäältest, häältest, kelle omanikku võis vaid ette kujutada, on mõnes kanalis saanud lahedad okei-tüübid ja neid võib isegi trammis näha! Ekraanil,…
-
Võhikuna võõrsil, kui parafraseerida Mark Twaini.
Selle sõjakultuuri tähtteose esmatrüki eessõna aastast 1832 pärineb autori leselt Maria von Clausewitzilt (neiuna krahvinna Marie Sophie von Brühl). Ka tõlkija on naisterahvas, mis ei ole seda tüüpi raamatute puhul just tavaline. Eesti keeles ilmus ?Sõjast? sarja ?Sõjandusvaramu klassika? teise raamatuna (esimene oli Sun Zi ja Sun Bini ?Sõja seadused?, 2001). Tõlke saatesõna, mis on omaette meistriteos ja lisab palju vajalikke…
-
Sel kevadel on trükist ilmunud kaks käsiraamatut, mis kaardistavad vaimuliku kirjavara sisu. TPÜ akadeemiline raamatukogu on andnud välja teose ?Ajakiri Eesti Kirik koondsisukord 1950 ? 2000?, mille on koostanud Aive Haljand, Krista Reimann ja Signe Pärt, S. Pärt oli ka koos Aurika Kruusiga toimetajaks. 320-leheküljeline raamat hõlmab 5655 kirjet.
Väliseestlaste usuelu
Kodueestlasele oleks vist vajalik öelda mõni sõna taustast. Esimene Eesti Kiriku number ilmus 1950. aasta detsembris. Johannes…
-
einrich von zur Mühlen sündis Tallinnas Niguliste kiriku pastori Konrad von zur Mühleni pojana. Lõpetanud 1933. aastal Tallinna Toomkooli, õppis ta aastail 1934 ? 1939 Tartu ülikoolis ajalugu, germanistikat ja kunstiajalugu. 1939. aastal lahkus Mühlen ümberasujana Eestist, jätkas 1941. aastani õpinguid Breslau (Wrocław) ülikoolis ning viis need pärast sõda lõpule Hamburgis, omandades seal 1947. aastal dr. phil. kraadi. 1950. aastate keskpaigast kuni pensionile jäämiseni 1979. aastal…
-
-
Tegelemine keskaja arhitektuuriga tipnes monograafiaga ?Tallinna dominiiklaste klooster?(Tallinn 1971). Kloostritööde perioodil (1954 ? 1955) on ta koostanud ka rida muinsuskaitse arhiivis säilitatavaid käsikirjalisi töid, mis vaatlevad kloostris läbiviidud kaevamisi jm töid. 1956. aastast on ta aktiivselt tegelenud kodu-uurimisega ning oli 1963 ? 1994 Tallinna Linnamuuseumi kodu-uurimisringi juhatuses selle sekretärina ja liikmena.
Elfriede Tool-Marran oli erudeeritud, sõbralik ja abivalmis inimene, kelle kaudu Eesti sõjaeelne kõrge kultuur ja vaimsus…
-
Traksmannide peres on muusika olnud eluviis. Isa elutööd jätkavad tema kaks poega: Harry on Tallinna Kammerorkestri kontsertmeister ning Tõnis ERSOs oboe- ja inglissarvemängija. Viiulimängu õpib ka pojapoeg Robert.
Jääme alati mäletama tagasihoidlikku ja abivalmis sõpra.
Kolleegid ERSOst
-
Saaremaa Muuseum
-
Töö esmalt Eesti Rahva Muuseumis ning 1945. aastast Tartu Kunstimuuseumis oli seotud eelkõige kunstikogudega. Peavarahoidjana, millisel ametipostil ta töötas 1945 ? 51 ja 1954 ? 70 Tartu Kunstimuuseumis, olid Tuui oskused, asjatundlikkus, töökus ja energia ammendamatud. Ta töötas välja põhimõtted, mida muuseumis järgitakse tänapäevani.
Tema lugupidamine ja austus eesti kunstis kuulus oma isa loomingule, mida Tuui on aidanud jäädvustada mitmetes raamatutes. Ametlikku tunnustust jagati Tuui Koortile…
