Toeta

Kirjandus

  • Aukartlikult Ain Kaalepist

    Aukartlikult Ain Kaalepist

    Ajakirja Akadeemia peatoimetajaks oli 1988. aasta sügisel kutsutud no kes siis veel kui mitte erudiit ja maailma klassika sügav tundja Ain Kaalep.

    Toomas Kiho
    5 minutit

  • Heli Susi 14. XI 1929 – 8. VI 2020

    Armastatud saksa keele õppejõud, tõlkija ja toimetaja Heli Susi oli üks neid erakordseid isiksusi, kes oma vaba vaimu ja põhimõttekindla väärikusega, tulevikku suunatud pilguga suutsid kujundada uute põlvkondade hoiakuid ja maailmapilti nii Nõukogude okupatsiooni ajal kui ka pärast Eesti iseseisvuse taastamist. Kui tema advokaadist isa Arnold Susi tagas Otto Tiefi valitsuse haridusministrina Eesti Vabariigi järjepidevuse juriidilises mõttes, siis Heli Susi kandis vaba riigi tunnetust edasi oma…
    2 minutit

  • Kirjanik, Eesti Vabariigi kodanik

    Lahkunud on kirjanik Erik Tohvri (22. III 1933 – 12. VI 2020). Siin võiks asuda tema „ametlik“ nekroloog, kuid kellelt seda küll paluda? Kirjanik Tohvri ei kuulunud justkui kuhugi. Küll aga kuulus talle lugeja süda.
    Erik Tohvri, kodanikunimega Hans-Erik Laansalu, oli pärit Rakverest. Õppis Rakvere 3. algkoolis, Jägala-Joa koolis ja Kodasoo koolis. Lõpetanud Tallinna elektromehaanika tehnikumi, sai temast elektritehnik. Ametis jõudis Tohvri olla ETKVLis, Tallinna Elektrivõrgus, Harju Elektris ja firmas ABB HE.…
    Pille-Riin Larm
    2 minutit
  • Pilk Berliinist VI Tühermaa kui inimõigus
    Berliinis leidub rohumaid, mis on otsustatud jätta täis ehitamata. Linna kuulsaim avalik rohu- ja mängumaa on endine Tempelhofi lennuväli.
    dronepicr / Wikimedia Commons
    ,

    Pilk Berliinist VI Tühermaa kui inimõigus

    Mida küll peale hakata, kui keset kasvavat metropoli on äkitselt vabaks jäänud üks lahmakas maa-ala?
    Põhjusi võib olla mitu. Üks sagedasem on uue transpordisõlme ehitamine ja sellega kaasnev vana keskuse hääbumine. Kui raudteede sõlmpunkt kandub teise kohta või vana lennujaam pannakse kinni,…
    Mele Pesti
    4 minutit
  • Kaanetekst

    Kaanetekst

    Mihkel Tiks, Krimmi vang. Esimene osa, Ukraina aeg. Toimetanud Kai-Riin Meri. Kujundanud Tõnis Kipper. Tänapäev, 2019. 468 lk.
    Mihkel Tiks, Krimmi vang. Teine osa, Vene aeg. Toimetanud Kai-Riin Meri. Kujundanud Tõnis Kipper. Tänapäev, 2020. 342 lk.
    Kunagine Vikerkaare ja Teater. Muusika. Kino (pea)toimetaja Mihkel Tiks…
    2 minutit

  • Luulesalv

    ALBIKÄRA-ANTSU PÄEVA KÜSIMUS:
    Kuidas on edaspidi olla
    õige, uhke ja hää?
    Ants alati on tubli mees,
    ei kedagi ta salga,
    kõik, mis ta plaanib,
    hästi teeb,
    käib käsukorras
    kiire ajavooluga
    ta ühte jalga,
    teeb vaimu harimiseks tööd
    ja tellingutes ikka hoiab
    oma silmaringi.
    Ei joruta,
    ei korraldustel käega löö
    ja viksilt võõpab üle iga
    tuhmund vaatepingi.
    Aga
    Ants-unistaja,
    tema sees
    see sunnik,
    tema hoiab südames
    üht imetabast geišapilti
    hardalt õhates.
    Ants-teomees tõlgendab
    nüüd tänapäeva tarkust
    abiks võttes
    oma unistaja hingepeeglit.
    Saab tulemuseks:
    #face paint!
    depressiooni,
    endarõõna,
    koormatäie süüd
    nii rassismis
    kui ka
    soolises diskrimineerimises
    (kui mitte hullemas).
    Ants teatrisse ei julge enam minna,
    ta sahtlipõhjast…
    Leanika Tamm
    1 minut
  • Võtame elust miinimumi!
    Kunstnik Anu Kookla ja Urmas Vadi köitsid osa „Elu mõttetuse“ tiraažist nahka.
    Sille Annuk / Postimees / Scanpix

    Võtame elust miinimumi!

    Urmas Vadi tegelased siplevad keskeakriisis: suur osa elu on elatud, tahaks mingeidki tulemusi näha, aga tulemused on nirud või puuduvad üldse.

    Veiko Märka
    5 minutit
  • Kahe maailma vahel ja lõpus

    Kahe maailma vahel ja lõpus

    Nobeli-laureaadi Kazuo Ishiguro romaan „Kui me olime orvud“ – diagnoos postkoloniaalsele pohmelusele

    Rein Raud
    4 minutit
  • ,

    Kirjaniku sinilind

    „Tänavusel erakorralisel aastal arvestasime ja maksime laenutushüvitised välja tavapärasest varem.“ Nõnda andis Autorihüvitusfond hiljuti oma kodulehel märku, et sel aastal makstakse kirjanikele-tõlkijatele möödunud aastal rahvaraamatukogudest laenatud raamatute eest laenutushüvitist juuni lõpu asemel vahemikus 22. – 25. mai.
    Kuigi Autorihüvitusfondi teade on erinevalt mõnestki oma kriisiaegsetest sammudest suure trummipõrinaga teada andnud institutsioonist (meeldivalt) tagasihoidlik, et mitte öelda peidus, puudutab teema väga paljusid. Raamatute laenutuste eest jaotati hüvitist 1500 autori ja…
    Pille-Riin Larm
    2 minutit
  • Moskva ja pisarad
    Vladimir Giljarovski poseeris Ilja Repinile maali „Kasakad kirjutavad Türgi sultanile kirja“ (1880–1891) tarvis. Giljarovski järgi maalitud kasakas lagistab naeru, peas valge papaaha ja seljas punane kuub.
    Wikimedia Commons

    Moskva ja pisarad

    XIX sajandi ajakirjanike kuningas Vladimir Giljarovski kõneleb oma Moskvast armastusega, olgugi et see armastus teeb tihtipeale valu.

    Boris Veizenen
    6 minutit
Sirp