Toeta

Kirjandus

  • Kriitikakildude kaleidoskoop
    Riho Kuld. Akvalangistid. Plastmass, 1965.
    Eesti Kunstimuuseum.

    Kriitikakildude kaleidoskoop

    Kirjanduskriitikas võiks rohkem katsetada uusi žanre, tehnikaid, ilmumispaiku jms.

    Pille-Riin Larm
    11 minutit
  • Mäletamine, aeglus ja kontrollimatu kapitalism
    Eugen Ruge
    Erakogu

    Mäletamine, aeglus ja kontrollimatu kapitalism

    Eugen Ruge: „Kirjandusel on erinevalt kõikidest teistest žanritest võimalik näidata seda, mis juhtub tegelaste sees.“

    Dieter Neidlinger
    5 minutit

  • Meeleline teekond Hispaania

    Käesoleva Loomingu Raamatukogu kolmiknumbriga on akadeemik Jaan Undusk vajutanud oma jalajälje sügavale eesti kirjanduse Hispaania-diskurssi. See jälg on filosoofiline, esseistlik, kirjanduslik, aga mitte niivõrd reisikiri tavapäraselt hinnatuna, kuivõrd vahest vaid Viivi Luige „Varjuteatri“ mõttes. Seetõttu reisikirjana vahest tõesti „luhtunud“, nagu autor meile lubab või vabandada püüab. Aga ilukirjandus on see igatahes ja kõige avaramas mõttes, pürgides erutama kõiki meeli.
    Raamatu kaanele võiks isegi panna reklaamkleepsu „Õige meelas“, kui parafraseerida üht…
    Meelas Karutald
    5 minutit

  • Vana kõutsina Kassineemel

    Vähemasti minu põlvkonna inimesed võivad soovi korral pidada Eugen Ruget oma kaasmaalaseks: nimelt on Ruge sündinud 1954. aastal ilusat soomeugriliselt kõlavat nime kandvas Sosva linnakeses Sverdlovski oblasti põhjaosas toonases NSV Liidus – vanal Mansimaal. Sosva jõe kaldal asuva samanimelise asula nime kõlaga ilu ka lõpeb, sest Ruge Siberis sündimise asjaolud on samad, miks paljude neil aastail sündinud eestlastegi sünnikohaks on suure kodumaa kauged paigad. Kaude on see asjaolu omakorda…
    Peeter Helme
    4 minutit
  • Kirjanikumuuseumide kafkalik absurd
    Maarja Vaino võrdleb tööd A. H. Tammsaare muuseumis näitusetööga – muuseumigi peab kogu aeg kureerima. Täna avab ta seal „Tõe ja õiguse“ aineliste teatrilavastuste kostüümide näituse.
    Toomas Haug

    Kirjanikumuuseumide kafkalik absurd

    Maarja Vaino: „On kuidagi piinlik, et nendest inimestest, kes on tohutul määral loonud eesti identiteeti, millele me toetume, ei hoolita enam.“

    Pille-Riin Larm
    9 minutit

  • Eesti võiks e-raamatute laenutamises haarata ohjad

    Raamatukogu e-raamatute laenutusteenus on kallis, kuid teenuse pakkumata jätmine läheb kokkuvõttes riigile veel kallimaks.

    Euroopa Liidu infoühiskonna direktiivi kohaselt on raamatute laenutusõigus üks osa levitamisõigusest, mis on kohaldatav vaid teose füüsilistele koopiatele.1 See tähendab, et raamatukogud saavad vabalt laenutada trükiraamatuid, kuid mitte e-raamatuid, mida käsitletakse teenusena. See tähendab omakorda seda, et raamatukogul tuleb e-raamatute laenutamiseks küsida nõusolekut autori­õiguste omajatelt (autoritelt, kirjastustelt ja e-raamatute…
    Triinu Seppam
    4 minutit

  • Vilde reportaažid

    Eduard Vilde „Pisuhänna“ ühes stseenis küsib Sander käsikirja sirvides: „Sinu tegelased, Tiit – need on ometi positiivsed iseloomud?“ ning saab Piibelehelt vastuseks „Nad on inimesed“. Sedasama võiks märkida klassiku kirju lugedes: lugeja ees ei ole mitte rangeilmeline marmorkuju, kohustusliku koolikirjanduse raudvara, vaid lihast ja luust inimene oma paradokside ja iseärasustega. Kaunilt kujundatud kogumikus leiab aastatel 1925–1927 ja 1931–1933 kirjutatud 107 Vilde kirja Rahel Uschmarowile ning kaks kirja…
    Anneli Kõvamees
    4 minutit
  • ,

    Raamatukogu kui teadusasutus

    Valgustusajastust alates on mõistetud raamatukogu mitte ainult teadmiste konserveerimise, vaid ka loomise kohana.

    2015. aasta kevadel püstitus Sirbi veergudel1 küsimus Rahvusraamatukogu, aga ka laiemalt Eesti teadusraamatukogude rollist. Ehkki keegi ei kahtle Rahvusraamatukogu ega ka teiste raamatukogude olulisuses, on nende tähenduse ülemõtestamine aegajalt siiski vajalik. Klassikaliselt oli, on ja jääb raamatukogu teadustööd toetavaks varamuks. Kaasajal on raamatukogul peale raamatute ja perioodiliste väljaannete hankimise ning hoiustamise veel…
    Aija Sakova, Aira Võsa
    5 minutit

  • Maailma vaikus pärast Gustafssoni

    Ei ole palju möödunud rootsi kirjanduse vahest tuntuima esindaja Tomas Tran­strömeri lahkumisest, kui järg jõudis juba teise ülemaailmse tuntusega kirjanduskorüfee, Lars Gustafssoni kätte, kes suri pärast lühikest haigust 2. aprillil poolteist kuud enne oma 80. sünnipäeva.
    Gustafssoni haare ja loomeviljakus kuni lõpuni välja olid hämmastavad. Ta oli nii luuletaja, prosaist, filosoofiaprofessor kui ka ühiskonnakriitik, kelle sulest on ilmunud ligi 80 raamatut. Viimaseks jäi eelmisel aastal ilmunud romaan…
    Tõnis Arnover
    3 minutit

  • Eestlase süümepiin ei kao

    „Enamasti on niisuguste kogumikkude eesmärk valgustada mingit ajajärku teatud läbilõikes, paljude silmade läbi. Nende tegelik väärtus ühiskonna hingeseisundi jäädvustamisel selgub tavaliselt alles aastaid hiljem, kui nad osutuvad oma aja dokumentaalseteks tunnistajateks.“ Nõnda on kirjutanud toimetaja Anu Salusäär 1995. aastal Loomingu Raamatukogu sarjas ilmunud kogumiku „Kaksteist Eesti kirja“ järelsõnas.
    21 aastat hiljem on trükivalgust näinud „Kolmteist Eesti kirja“, omamoodi järg eelmisele kogumikule. Nagu eelmiseski antakse sõna ainult naistele, mis…
    Silvia Urgas
    4 minutit
Sirp