Toeta

Kirjandus

  • Ise tehtud, kaks kolmandikku hästi tehtud

    Veiko Tubina esimene luulekogu „Esimene“ annab selgelt teada, et tegu on Veiko Tubina esimese luulekoguga „Esimene“. Seda kuulutatakse tagakaanel, raamatu on kirjastanud Tubina enda kirjastus Valge Leht ning isegi ülimalt minimalistliku kujunduse on teinud Tubin ise. Külastasin ka luuletaja/näitleja/projektijuhi/kujundaja/kirjastaja/muusiku/helilooja (edaspidi on vist lihtsam viidata talle kui multitalendile) ajaveebi, mis oli üllataval kombel samasuguse mustvalge kujundusega kui raamat.1 Tekkis veider nihestus, võib-olla esimest korda elus jäin ma uskuma, et…
    Silvia Urgas
    3 minutit
  • ,

    Britid sõitsid põllule

    kahekordne punane buss
    keeras peateelt põllule
    brittide punane buss
    kihutas trotsima vihma ja tuult
    üksinda
    kivisele savisele põllule
    mutta ideaalid
    Euroopa üle kraavi, hetkega
    ununes soov
    minna üheskoos, läbi kerkinud udu
    vedada väiksemaid
     
    sest bussijuht oli natuke pabinas
    ja teistel oli kõvem hääl
    ja neil olid kõvemad valed
    ja raadios mängis nende lugu
    ja memmed kõik kuulasid
    ja taadid kõik noogutasid
    kuni oih –
    buss keeraski peateelt põllule
     
    Šoti metsad ei kaitse seal tuule eest
    Šoti metsad on raiutud, müüdud
    šotlased on kurvad, petetud
    Šoti viski tahab Euroopasse
    Londoni raha…
    Juhan Aru
    1 minut
  • Miks maeti Marie Under ja Artur Adson justkui poolsalaja kodumaa mulda?
    Berta Under, Dagmar Hacker, Marie Under, Hedda Hacker ja Artur Adson.
    Eesti Kirjandusmuuseum

    Miks maeti Marie Under ja Artur Adson justkui poolsalaja kodumaa mulda?

    Teade luuletajapaari ja tema lähedaste kojusaabumisest ei jõudnud õieti avalikkuseni.

    Sirje Kiin
    5 minutit

  • Kaheksakümne mehega ümber maailma

    Ilusatel inimestel olla lihtne elu. Tühjagi! Vähemalt mitte neil, kellest on saanud kurja saatuse tahtel mõne eesti kirjaniku novelli või romaani tegelane. Polnud kerge ei Heinsaare Arminil1 ega Mudlumi Elviiral,2 ei ole ka Helga Nõu värske teose „Nartsiss, meesteõgija“ kangelannal, ilusal Anna-Amanda-Amelia-Adela-Alinda-Agnesel (kutsugem teda edaspidi Nartsissiks). Tegelase kaotus on aga lugeja võit – igav juba ei hakka.
    Romaanis „Nartsiss, meesteõgija“ on jutustatud ühe ebatavalise eestlanna värvikas elulugu, mis tulvil…
    Janika Läänemets
    3 minutit
  • Valérie, erakordne elementaarosake
    Michel Houellebecq
    Thierry Ehrmann / Flickr.com

    Valérie, erakordne elementaarosake

    1.
    Korralik arvustus peaks mõnedel andmetel sisaldama arvustatava teose sisu lühikest kokkuvõtet – muidugi sellist, kus on jäetud osavalt paljastamata süžee sõlmpunktid. Michel Houellebecqi teostest rääkides süveneb minus tunne, et sisu ümberjutustamine annab teose analüüsile juurde üsna vähe. Seda mitmel põhjusel.
    Kõigepealt kipuvad Houellebecqi…
    Jan Kaus
    7 minutit
  • Läänemeri kui Idameri
    Jaan Elken. Kajakas. Õli, lõuend, 1982. Eesti Kunstimuuseum.

    Läänemeri kui Idameri

    Kõik, kes on mereteed mööda Soome või Rootsi poolt Tallinnasse sõitnud, teavad, kuidas merest kerkib Euroopa rannik, sest jah, sealtpoolt tulles on see tõepoolest mandri-Euroopa rannik.
    Koos rannikuga kerkib merest linn. Mitte Visby, mitte Lübeck, mitte Husum, mitte ka Danzig ehk Gdańsk,…
    Viivi Luik
    3 minutit

  • Eesti luulel on Soomes pidu

    Eesti luulet ilmub soome keeles palju rohkem kui soome luulet eesti keeles.

    „Väikekirjastaja annab välja Eesti parimat luulet soome keeles.“ Nõnda on pealkirjastanud oma arvustuse ajalehe Helsingin Sanomat kirjanduskriitik Jukka Koskelainen, pidades silmas kolme möödunud aastal ilmunud teost ja kaht kirjastust.1 Kirjastus Savukeidas, kes tegutseb ühtaegu Eestis ja Soomes, andis välja Kätlin Kaldmaa „Armastuse tähestiku“ („Rakkauden aakkoset“) ning Asko Künnapi „Su ööd on loetud“ („Yösi ovat luetut“).…
    Heidi Iivari
    5 minutit

  • Katkestuse kultuurist jätkuvuse kultuuriks

    Praegu on parim aeg anda prosaistidele aega loominguga tegeleda. Suured lood on tulemas.

    See lugu saab alguse ühest tugevast äratundmisest teisel pool maakera täiesti ootamatus paigas, Kariibi mere rannal, kus värvid on tugevad ja selged – sinine, sinine, kollane, kollane, roheline, roheline. Olin just sealsamas Nicaraguas lugenud Sirpa Kähköneni romaani „Graniitmees“ („Graniittimies“ 2014, eesti keelde tõlkimisel) ja lasknud raamatu tegelaste saatusel endasse settida.
    Põlvkondade sosin
    Kähköneni romaan räägib…
    Kätlin Kaldmaa
    6 minutit
  • Soome sild
    Anneli Oppar. Looduse kroon. Aeg. Kroonid, söövitatud teras, hõbe, 2013.
    Piia Ruber

    Soome sild

    1.
    Soome sild on meil juba ammune unistus. Sada aastat tagasi nimetas Tuglas seda „meie rahvusliku ärkamisaja kõige hellemaks unistuseks, hõbelõimeliseks pettepildiks, kuldkajaliseks tuleviku muusikaks“,1 viidates Koidulale, Eisenile ja Grenzsteinile, ja kinnitas siis: „Selle järele on veelgi palju muutunud. Ja jälle…
    Hasso Krull
    8 minutit

  • Hulgakesi nirvaanasse

    Triin Soometsa tekstid on mind varemgi raputanud. Kuigi sisimas teadsin juba ette, et nõnda juhtub ka tema uue luulekoguga „Hulgakesed“, ei osanud ma arvata, et kogen midagi nii võimast. Ei saa öelda, et „Hulgakesed“ oleks Soometsal midagi kategooriliselt teistsugust. Antud kogust võib autori kergelt ära tunda, kas või tema hääle järgi, mis selgesti läbi sõnahulga kostub. Kohati mõjub „Hulgakesed“ isegi eelmise luulekogu jätkuna. Võimas raputus oli…
    Annika Heinsalu
    3 minutit
Sirp