Aastal 1991 jutustas mu sõber oma juhtumisest erataksos. Taksojuht muudkui rääkis. Tema lemmikteema oli raske, kannatusterohke elu ja õige eesti mehe viis sellega toime tulla. „Tööd peab tegema, tööd,“ rõhutas sohver. „Kaheksast viieni on palgatöö, siis käin kodus söömas ja siis sõidan taksot, hilisõhtuni välja, ööni! – öösel on kliente rohkem, pikemad sõidud, jäetakse lahkemalt jootraha. Nädalavahetustel, muidugi, siis olen kogu aeg roolis. Hull on küll, võtab…
Lõppenud on Olaf-Knut Uti pikk elutee, millesse mahtus tegutsemine kirjandus- ja teatrikriitiku ning publitsistina, aga ka kommunistliku partei kõrge funktsionäärina. Sellelt positsioonilt sai ta küll mõjukamaltki sekkuda sõjajärgse Eesti kultuuri- ja eriti kirjandusväljal toimunusse.
Sündinud Valgas teenistuja pojana, lõpetanud sealsamas keskkooli, sai Utist juba kooliajal ajalehe Valgamaalane kirjanduslik kaastööline. Järgnesid juuraõpingud Tartu Riiklikus Ülikoolis (1947–1952), ülikooli ajalehe toimetamine, töö Rahva Hääle Tartu korrespondendina ja seejärel Edasi toimetamine. Sellelt kohalt…
Tarmo Tetre tean noorusest, kui me boheemlaste-punkarite seltskonnaga ringi hulkusime – võib-olla mõned veinid joonud. Möödudes korravalvuritest, kes ka nendel aastatel linnas luusisid, pälvis algaja kirjanik mingil seletamatul põhjusel alati nende kõrgendatud tähelepanu, kuigi nii mõnigi meist võis olla välimuselt märksa silmatorkavam. Ja miilitsad keerasid ennast meile (Tarmole) järele vaatama . . . . kes, suutmata ennast talitseda, hirmsa tõmbega jooksu pistis, mendid sabas.
Enamasti ta pääses: kord sulgusid trolli uksed täpselt…
Alexander von Humboldt ei avastanud uut mandrit ega füüsikaseadust, tema panus maailmalukku oli maailmavaade.
Humboldti lennujaam, Humboldti hoovus, Berliini Humboldti ülikool, Alexander von Humboldti fond, Humboldti auhind, Humboldti mäestik, Humboldti kraater (Kuul), Humboldti meri (Kuul), asteroid 4877 Humboldt, laev nimega Alexander von Humboldt, Humboldti tamm, Humboldti liilia, Humboldti enelas, Humboldti pingviin (guaanopingviin), Humboldti muuseum, Humboldti jõgi, Humboldti geiser, Humboldti juga, Humboldti järv, Humboldti laht, Humboldti liustik, Humboldti, Humboldti,…
Tänapäeva inimene oma kiire elutempo, töö ja kohustustega vajab mõnikord muinasjutte. Eriti suviseid ja helgeid nagu turismifirmade imalad pildid eksootilistest maadest päikeseloojangute, viinamarjakasvanduste ja õnnelikult tarbivate turistidega. Tavapäraselt on selliste muinasjuttude aluseks lihtsa ja keerulise elu jaotus.
Keeruline elu on inimese igapäevaelu koos sisekonfliktidega unistuste ja karmi reaalsuse vahel, ütlemata jäänud sõnade, õigel või valel ajal kohatud inimeste, kogemuste ja muredega. Lihtne elu on aga staatiline, maaliline…
Mariliin Vassenini luulekogu šikis mustas ümbrikus püüab raamaturiiulil kindlasti pilku. Salapärasel tumedal ümbrisel säravad kontrastselt valged tähed: E / LEE / GIAD // ELEG / IE / S. Meeles tärkab kohe seos aastatetaguse projektiga, mille abil leiti lõpuks Eesti Vabariigile palju kõneainet tekitanud brändilogo WEL / COME / TOEST /ONIA. Värsitehniliselt oli logo puhul tegu siiretega, mis ei pakkunud lisaväärtust, kuigi sõna come paistis nõrgalt tekitavat kutse tulla Eestit külastama.
Ka Vassenini kogu pealkirja paigutus…
Kõige igavamas elulooraamatus, mida olen lugenud, on portreteeritud J. R. R. Tolkieni läbi tema elu. See on lihtsalt hämmastav, kui igav – välises mõttes – oli elu mehel, kes ometi mõtles välja XX sajandi ühe suurima, detailseima ja armastatuima fantaasiamaailma. Ma isegi ei mäleta, kas ma lugesin…
1988. aastal tutvustas ETV esimest korda väliseesti aktivisti T. H. Ilvest. Teda küsitlenud kriitik Toomas Haug tõi vestluses kuuldavale ühe mällu sööbinud repliigi, öeldes, et meie seltskondades armastati stagnaajal rääkida värsijalgadest, kuigi käerauad olnuks hoopis aktuaalsem kõneaine. Tõepoolest, 1970ndatel ja 1980ndatel olid värsijalad tuline vestlusteema. Noor radikaal Jaak Põldmäe tahtis need sootuks ära kaotada, kuid langes oma ettevõtmise vilju nägemata. Postuumselt sattus tema püüdlus laia haardega filoloogi Mart Mägra kriitika alla,…
Ehkki lastekirjanduses ei saa uuenduslikkus olla eesmärk omaette, seavad autorid pidevalt küsimärgi alla konventsioone.
Milles seisneb lastekirjanduse uuenduslikkus? Ja kas see saab olla omaette eesmärk? Küsimus on paratamatult seotud lastekirjanduse staatusega kirjanduspildis. Kui kirjanduses üldse on oluline kriteerium teose originaalsus, siis lastekirjanduses see nii pole ega saagi olla. Ometi leiab siitki valdkondi, mis võivad nn suurele kirjandusele teed näidata. Ühtlasi nihutatakse piire lastekirjanduse…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Lehekülg Kadri Tüüri ja Urmas Viigi äsja ilmunud raamatust „Muhu Inglid“.Urmas Viik
Ott Raun toas number kaheksa.Repro raamatust
