Kai Aareleid on varem avaldanud romaani „Vene veri“ (2011), luulekogud „Naised teel“ ja „Vihm ja vein“ (2015) ning perioodikas novelle, luulet ja artikleid. Novelli „Tango“ eest pälvis ta 2013. aasta Friedebert Tuglase novelliauhinna.
Romaani „Linnade põletamine“ kujunduses on Mari Kaljuste andnud mälupiltidele albumis tuhmunud mustvalgete fotode vormi. Osa piltide tähendustest on mälus kustunud. Need, mis alles, vajavad lahti seletamist. Ja seda Aareleid teeb, meisterlikult.
Romaani ambivalentne pealkiri – „Linnade…
„Jututulpade“ viit lugu võib määratleda sõnaga „ulme“. Neist kaks „Suur nagu pakuk-lind“ ja „Las vahepeal mõtleb keegi muu“, esindavad traditsioonilist internatsionaalset fantastikat teiste planeetide ja eluvormide kaasamisega. Kolmas, „Kelle uni see on?“, on stiilne õudusjutt, ehkki tegevus toimub maa peal, tõenäoliselt Pärnus. Kahe loo, „Jututulpade“ ja „Manaduse“ sündmused leiavad aset rustikaalses eestipärases keskkonnas. Need mõjuvad kõige fantastilisemalt, sest toimima hakkab kontrastiprintsiip. Raamatu teine pool koosneb juttude ingliskeelsetest…
Inglid ja deemonid on olemuslikult sarnased, erinevus tuleb välja alles mõistmises.
Tunnistan, et lõpetasin „Inglite keele“ esimese lugemise segaste tunnetega. Raamatu alguspool ei suutnud mind köita, alailma läksid segi tegelaste nimed, kes on kes, kes kelle naine, mis ajas uus peatükk liigub: kõik tundus hektiline, katkendlik ja ühtlasi ka lektorlik, nagu peaks keegi nähtamatule auditooriumile igavatest asjadest pominal loengut. Möönan, et suuresti oli selle…
Kui tuleb juttu vene kirjaniku Mark Levi (varjunimega M. Agejev) 1934. aastal Pariisis ilmunud ainsast teosest „Romaan kokaiiniga“, võrreldakse seda tihtipeale Mihhail Bulgakovi „Morfiumi“ (1927, e.k 2003 ja 2010) või Thomas De Quincey „Inglise oopiumisööja pihtimustega“ (1821, e.k 2004). Need kolm teost on sarnased nii temaatika kui ka oma struktuuri poolest: tegemist on minavormis lugudega, mille on pannud kirja uimastisõltuvusse langenud noormehed ning mille keegi teine on leidnud või avaldanud. Esimeses isikus jutustamine…
Hoidku pime õnn ja kaine mõistus teid positiivse mõtlemise eest! Positiivne mõtlemine toob kaela suure häda. Mis oleks saanud Hansust ja Gretest, eriti Hansust, kui Grete oleks mõelnud positiivselt? „Vaat kui tore, siin vedeleb üks pealuu! Inimesed on nii vahvad, koguvad imelikke asju. [—] Äkki saaksime siia jääda?! Oh, see oleks äge.“ Nii võiks mõelda väike Grete ja tema julge unistus, tema esimene suur pealehakkamine – jääda võõra…
Ei ole kahtlustki, et Mart Sandri valitud erootilis-gurmeeline lähenemine – ajaloosündmused ja kriminull litsilises kastmes – on intrigeeriv. Eks igaühel ole ilmselt prostitutsiooni kohta oma arvamus, ehk isegi kogemus. Pean kohe ütlema, et nii täiskasvanulik teema on minust kuidagi siiani elus võrksukalikult mööda õõtsunud. Olen järginud püha Augustinuse meetodit: võid küll jälgida linde taeva all lendamas, aga sa ei pea mitte laskma neil endale pähe pesa teha.
Olen küll…
On paratamatu, et igast suurest kirjandusteosest – seejuures pole määrav, kas tegu on kohaliku või maailmaklassikaga – jäävad lisaks loole kõlama ka mõned tekstikohad või tsitaadid, olgu „Hamleti“ „olla või mitte olla“ või „Kevade“ „kui Arno isaga koolimajja jõudis“. Neis, kes „Faustiga“ tuttavad, tekitavad read „Kes oled? – Osa jõust, kes kuulab igisäädust: / vaid kurja kavatseb, kuid valmis saab vaid häädust“ (read 1335–1335) või „Kaks hinge elab, ah, mu…
Käsmus peeti 17. kuni 21. juunini ülemaailmne eesti kirjanduse tõlkijate seminar. Sündmust võib võrrelda Suure Pauguga.
Ma sündisin esimesest aatomipommist.
Kuidas saaks mind lahti muukida
ilma õpikuta? Siis tuli alkohol.
Või oli vastupidi?
Øyvind Rangøy Andrei Hvostovi kohta
Sellised sõnad kõlasid suvesoojas värelevas õhus just enne jaanipäeva. See õhumass täitis bussi, mille akendest kihutasid mööda Ida-Harjumaa loopealsed oma roheliste lagendikega. Selja taha jäid kaptenite küla Käsmu, poolsaar, kus haldjate…
Me kõik otsime Euroopat. Ajad on sellised. Otsitakse ka siin, Vahemere kallastel, mille lainetesse on ainuüksi juba sel aastal kustunud üle kahe ja poole tuhande hinge. Ma ütlen seda, vaatamata sellele, et põhja pool liigutab see fakt väheste südant. Korraks – siis, kui meedia veel hõõgus iga päev sõja, põgenikekriisi, terrori ja Pariisi teemadel – tundus, et lõpuks kohtuvad elu ja poliitika…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.