-
Kirjanik
Rohkem kui teadlane, tahtis Leopold von Schroeder olla luuletaja, kirjanik: „. . . . elasin juba poisikesena, varase lapseea päevist peale, kirjanikuelu, mis tegi mind seesmiselt õnnelikuks ja rikkaks” (lk 45).
Alustanud õnnesoovisalmidega perekondlikeks tähtpäevadeks, pidas autor vajalikuks oma kümnendal eluaastal koostada teiste kirjanike eeskujul oma „Kogutud teoste” väljaande. Samal aastal sündis ka esimene näidend, tragöödia „Krahv Waltheri moondumine”. Elu sundis autorit siiski valima teadlasetee, kuid ka tunnustus kirjanikuna ei…
-
Pierre Magnan ja tema loodud kangelane, mõistatuslik Seraphin Monge, meenusid mulle Pascal Mercier’ (1944) romaani „Öine rong Lissaboni” („Nachtzug nach Lissabon”, 2004) lugedes, kuna sellegi teose sündmuste käivitajaks on inimene, keda enam ei ole. Või nagu ütleb hispaania kirjanik Adelaida García Morales: „Puuduv või nähtamatu on alati rohkem olemas kui nähtav”.
Enamiku inimeste elu kulgeb mööda traditsioonilist rada kodu, perekonna ja töö vahel, päevast päeva kordub üks…
-
+
kelles on veidigi Jumalat ütleb
öeldamatud sõnad ja neis
sünnib elu otsekui
vari valguses
ikka libisemas peegeldusest
Mae Mets
KALADE PALVE
Veel viibi, vinav veteväli sinav,
peal udupleed!
Suur sammas sammub, arutumalt ammub
härg tulles teed.
Pea tollel trombil lohv on meie lombil
ja janu suur.
Kuis muuta kurssi, et ei viiks ressurssi
meilt protseduur.
On vaja reeglit kaitsmaks vetepeeglit,
siis säiliks baas,
mis jätku jagaks, kestlikkuse tagaks,
ei kaoks oaas.
On vaja kära, et ei lendaks ära
me kodu märg.
Seis, tumesinav tromb, seis, kurjalt inav
ning…
-
„Meie suhe maailmaga on sügavalt isiklik. Ta ei tugene paljale teadmisele ega praktilisele kasutusele. Kõigil meie suhteil olmadele on lõputu meedium, loodusseadus; kõigil meie suhteil tõele on lõputu meedium, mõistus; kõigil meie suhteil, mis isiklikud, on lõputu meedium, armastus.” (Rabindranath Tagore „Hinge sosistused” Uku Masingu tõlkes ja kalligraafias, 2008, alaosa 16.) Sellest kõneleb „Higgsi Boson”, luulekogu, kus sõlmitakse seoseid ning püütakse hoomata, luulekujundeisse sättida ka moodsa…
-
Kui „Kägude öös” oli maakolkas salapärase sekti hämara asjaajamise maailmaparanduslik eesmärk väljahautud käopoegade taevasse toimetamine, siis sellele pointile pihta saada oli mul raske. Kägu on siis justkui ärahirmutatud noore inimese metafoor ja jutus loetakse käomunadele ette rahustavaid tekste. „Kägude ööga” seob uut romaani mitu niiti, näiteks refereeritakse teatud pidulikkusega, milliseid peeni sööke süüakse ja jooke juuakse, ja seda on Raua tekstides tihti. Filosofeeritakse targalt ja tarmukalt…
-
Oled osalenud paljudel kirjandusfestivalidel üle maailma. Mis torkas seekord erilisena silma?
Mulje jäi, et Granada luulefestival on üleriigiline, kogu rahva üritus – isegi kui valitsuse toetus jäänuvat seekord kesiseks. Vahest päris meie laulupeoga seda võrrelda ei saa, aga igal juhul on festivalist kujunenud Nicaragua kultuuri eredamaid märke maailma avalikkuse silmis. Nii nagu Colombias Medellín, püüdleb ka Granada sinnapoole, et teda tuntaks maailma luulepealinnana. Festival läks korraldajatele…
-
Enne aga paar üldisemat tähelepanekut. Kirjanduse aastaülevaateid lugedes jäi silma üks huvitav nüanss: näib, et arvustajatel ja kriitikutel on sageli vajadus, aga ka vabadus, määratleda kõnealune teos nii, nagu see neile subjektiivselt kõige sobivam tundub. Nii nimetab 2002. aasta Vikergallup Anton Nigovi „Harjutusi” romaaniks, Jan Kaus määratleb Loomingu proosaülevaates sama teose kui žurnalistliku päeviku. Rein Veidemann olevat aga Jan Kausi lühikese proosa kogule „Üle ja ümber”…
-
Tänapäeval enam nii ei arvata, metafoor ei puuduta mitte ainult müüte, vaid kogu keelt. Keele vaim on hea tervise juures ja müütiline tõbi ravimatu. Keele vaimuks ongi metafoor, kui metafoorselt väljenduda.
Kõnelemine on kehaline toiming. Häälikute kuuldavale toomiseks kasutatakse kopse, kõri, suulage, nina, keelt, hambaid, huuli ning kõne moodustamist juhib aju. Keel pole mitte aegade algusest kätte antud, vaid tegelikkusest välja ja läbi kasvanud matkimine. Keel on…
-
Sellesse kogumikku koondatud lood on pigem vested kui esseed, oma vaikses ringmängus kohati kohtudes ja kordudes, vastastikku kinnituseks kummardades mõtteruumi jätvad jutuveeretused, mida on ühtmoodi mõnus kuulata nii hommikul raadiost kui õhtul lõkke ääres. Ei puudu neis ka oma loits ja loitmine, palve ja põlemine, aruka arutelu algatus, kus inimesed kohtuvad näost näkku nii, et keegi pole ülemal ega alamal, et igaühe sõna maksab ja loeb,…
-
Kui palju oli liikmeid algul, kui palju on nüüd?
Iga ühingu tegutsemise eelduseks on tema liikmeskond. ERÜga liitumine on olnud läbi aegade täiesti vabatahtlik. Ühing on alati koondanud eri tüüpi raamatukogudes töötavaid raamatukoguhoidjaid. 1939. aasta lõpuks oli ühingul liikmeid 151, mis on umbes 20% tolleaegsete töötajate üldarvust. 1989. aasta alguses oli ühingu liikmeid 500, raamatukogutöötajaid 3000, seega on osalusprotsent kuusteist. 2012. aastal oli ühingu liikmeid 797,…
