-
Akadeemia konverents on silmapaistev sündmus saksa-eesti kirjandus- ja kultuurisuhete kontekstis, pakkudes võimaluse paremini tutvustada eesti kirjandust ja ka Eestit ennast saksakeelsetel maadel. Ühtlasi äratab see Eestis suuremat huvi Saksamaa ja saksakeelsete riikide kirjanduse ja kultuuri vastu.
Saksamaa keele ja luule akadeemia
Saksamaa keele ja luule akadeemia asutati Johann Wolfgang von Goethe 200. sünniaastapäeval 28. augustil 1949. aastal. Akadeemiaga ühinesid saksakeelsed kirjanikud ja literaadid, et vastloodud Saksamaa Liitvabariigis avalikult…
-
Tartu linnaraamatukogu direktor Asko Tamme meenutas, et kui ta 2001. aastal sellesse ametisse tuli, hakkas talle silma, et siin on tehtud palju Tartu-teemalist tööd. „Aastaid oli bibliografeeritud Tartu ajalehti, peeti andmebaasi Tartu inimeste kohta. Ja mulle tundus, et selle ressursi, mis siin majas oli, saab rakendada ka pisut huvitavama ning atraktiivsema keskkonna loomiseks. Minu esialgne ettekujutus oli puhtalt geograafiline. Mulle tundus, et võiks püüda kokku viia…
-
Ere Raag, Võrumaa keskraamatukogu, ERÜ rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühma liige: Maal on raamatukogu populaarne kultuuriasutus, paljudes paikades kahjuks kohalike ainuke kokkusaamise ja sisuka vaba aja veetmise koht, kus end kiiresti nii ilmuvate trükiste kui ka ühiskonnas toimuvaga kurssi viia, mõttekaaslastega kohtuda, üritustest osa saada. Omaette väärtus on internetipunkt, kus saab alati arvestada ka raamatukoguhoidja abiga. 2012. aastal valitsuse katseprojektina poodides avatud interneti-teenuskeskustes abi ei pakuta.
Lea Rand, Toila…
-
Tekstides mainitakse mitut luuletajat, südamelähedasem neist Marie Heiberg, kellega autor suhestub koguni kolmes luuletuses (lk 65, 66, 148). Terve tsükli on inspireerinud Mirabai (lk 80–82, 130–133), kuid siin mängib rolli seegi, et veri on paksem kui vesi. Mainitakse mitmeid muusikuid Arvo Pärdiga eesotsas. Tehakse hulk ekskursse kunstnike tegevusmaile. Lummavamalt mõjub luuletus lk 145, mille lõpus küsitakse:
Huvitav kes saab aru sellest
ateljeesolemise ekstreemsest ilust.
Tõesti ei tea.
Selliseid inimesi omajagu…
-
Elus on raputavaid unenägusid harva ja kirjanduses raputavat unenäolist teksti samuti. Võimalik küll, et tekstide raputavus sõltub suuresti lugeja seisust või raputajaga mingilgi määral samale lainele saamisest.
Ma olen elus mitu korda oodanud mõne asja lugemisega õiget aega (Hamsuniga, Dostojevskiga). Nüüd nende Kõivu lugudega oli täitsa hea aeg, aga vist pean mitmete ta tekstidega veel mitu aega ootama („Luhta-mineku” tekstidega, studia memoriae tekstidega, osa näidenditega), aga kas…
-
Mida ta siit siis otsis?
Ja just siit? Koolis oli kohti, mis talle peaaegu meeldisid – aula lavatagune ja kahe hoonetiiva vaheline koridor ja davidlynchilik sõjalise õpetuse klass –, aga võimla oli talle alati närvidele käinud, ta hoidis sellest eemale. Eemale õhku püdeldavalt vängest higilehast ja pidevast pallitümpsumisest ja pallurite haugatustest, ja pesuruumist. Mitte et ta kartnuks end teiste ees paljaks võtta. Lihtsalt see rõske ja hämar…
-
Kuid on veel üks sein. Ja veel üks pilt. Pöördeliste ajalooliste sündmuste planeerija ja innustaja Vladimir Ijitš Uljanov-Lenini nägu on rippunud juba eelkäijate ajal ukse juures külgseinal. Pilt nagu pilt ikka, Evald Okase tehtud, graafiliselt täitsa hea ja steriilne, ega Kreutzwaldi ja Faehlmanni pilt vähem steriilsed ole. Aga see mõjub muutunud ajas siiski anakronistlikult.
Tajun, et kultuuripoliitilisele õhkkonnale ja noorte juurdekasvule mõjuks värskendavalt, kui pärast juubelit saaks…
-
2. Eelkõige on vaja, et lapsevanemad ja poliitikud on ise lugejad. See tagab austuse lugemise ja kirjanduse vastu, austuse erilise oskuse ehk tunnete väljendamise vastu. Me küll jagame samu tundeid, kuid ei tea seda seni, kuni oleme lugenud sellest paberilt või digitaalselt. Teadmaks, et me ei ole oma tunnete ja kogemustega üksi, peame kuulma või lugema sõnu. Seega on lugemine olemuslikult üksilduse lõhkumine ja ühise elu,…
-
Peame looma rohujuuretasandil inimeste armee, kes inspireeriks teisi enda ümber avastama fantaasiamaailmu raamatutes. Paljude Soome ja Rootsi raamatukogude rahastamist on vähendatud või see isegi lõpetatud. Ei ole võimalik olla kirjanduse ekspert, kui sa pole ise noorena lugenud. Paljud õpetajad on tunnistanud, et nad ei loe üldse enam raamatuid. Raamatukoguhoidja on kuldaväärt, sest leiab õige raamatu igale lapsele. Mida rohkem loed, seda paremini loed. Lastel peaks olema…
-
Samal ajal kui Kilgist raamatut kirjutatakse, valmis üks teos temal endal. Esitatud ja esitletud on „Armastus e-postis” kui Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna kursusetöö, mäherdune käik on samuti üdini kilgilik. Palju leidub neid esimese kursuse eesti filolooge, kes suvalise kursatöö väärt kirjastuses Ilmamaa välja annavad? Lihtsalt luuleraamatut rahvale pakkuda, palun, miks mitte, eriti ajal, mil teismelised eesti tütarlapsed kirjutavad romaane mitu korda kiiremini kui Kadastik, aga kui esitada…
