-
Loomulikult alustab Igor Kotjuh oma luulekogu “Teises keeles” vajaliku enesetutvustusega, mis eessõnana ei mõju vaid teose omaette loomuliku osana. Küllap ongi üsna paratamatu, et viimaste kuude integratsiooniteema valguses on selline sotsiaalne positsioneerimine enam kui tarvilik. Tahtmatult meenub mõte esimesest “Revidentide” saatest, et miks ometigi ei tooda välja eesti “venelaste” positiivset osa, neid, kes siiralt armastavad Eestimaad ja tahavad olla selle riigi kodanikud. Igor Kotjuh on kindlasti…
-
Jürgen Rooste: Tartu NAKi tuumik, raskekahurvägi, on mu jaoks ikka otseselt seotud olnud uuema, saksapärase rahva-/kõrtsi-/lorilaulu taaselustamisega poeetilises ruumis – eks erinevad loojad 1990ndate kirjanduses pöördusid eri lätete juurde ning NAKi tuumiku osaks jäi too veidi tänamatu uuema rahvalaulu kohendamine moodsaks luuleks. See muidugi ei toonud neile kriitikute armastust ega ka laiemat tunnustust tänase Euroopa pisut etableerunud kirjandusinstitutsioonidelt (festivalid jms), mis on säärase luulelaadi lihtsalt harrastajate…
-
“Sarviku armastus” sisaldab kuusteist kultuuriloolist novelli. Vaid kolm neist pole ilmunud varem ajakirjas Looming, ja ükski neist pole eelnevalt raamatukaante vahel ilmumata. Need raamatud on “Umbsõlm. Armuvägi” (1996), “Kartaago kiirrong” (1998) ja “Islandi suvi” (2003).
Mis me teeksime selliste meistriteta! Mis me teeksime, kui kirjandusest kaob kuju loomise oskus – kõik inimesed ei hangi oma nägemusi vesipiibust! On halb, kui lagastub inimese kujutlusilm. Ja see juhtub, kui…
-
ui Mats Traat väsib ilmatu pika Palanumäe saaga kirjutamisest, siis treib ta kultuuriloolisi novelle ja jutustusi. Nendegi ainet ammutab ta peamiselt Otepää kandist, kuid vahel tüdib sellestki ning siirdub Põhja-Eestisse (“Islandi suvi”) või veelgi kaugemale – jutustus “Võimu rist” juhib lugeja koguni Siberisse admiral Koltšaki viimast elujärku jälgima. On ootamatu, et kirjanik on valinud kujutamise objektiks Eesti-vaenuliku võimumehe. Küllap olnuks probleemi arutamiseks parem samast ajajärgust isegi…
-
-Labürintliku lugemise juures rõhutaksin kaht aspekti. Esiteks vabastab see lugeja lineaarsuse painest (juhul muidugi, kui lugeja tunneb sellist painet). Tõsi, on asju, mis eeldavad lineaarset lugemist, nagu romaan, kuigi seda ehk vaid esimesel lugemisel. Kuid nii novellikogusid, artiklikogusid kui ka luulekogusid saab lugeda kas pisteliselt, segatud järjekorras või esimesest ettejuhtuvast kohast alustades.
Teine aspekt muidugi kinnitab seda, et kuigi üks tekst paistab eraldiseisvana tänu raamatu piiritletud vormile,…
-
Need on kõik teosed, mis kirjutatud ammu, kuid mille mõju eesti kirjandusele saabki ilmnema hakata üksnes nüüd. . . . Võimatu on muidugi hinnata üksikteoste mõju eesti kirjanduse uuematele suundadele kui sellistele. On selge, et suurkujud nagu Masing või Sepp mõjutavad autoreid tänaselgi päeval (Masing näiteks ääretult tugevalt teda uurinud Lauri Sommerit või miks mitte ka Mathurat), kuid ilmselt võib siiski väita, et tegu pole uute suundadega – on…
-
2005. aastal tuli rahvaraamatukogude laenutusstatistikast välja, et kõige populaarsem kirjanik Eestis on ameerika naistekate autor Nora Roberts, kellele järgnesid Sandra Brown ja Agatha Christie. Eesti kirjanduse suurmees Jaan Kross (sünd 1920) saavutas koha teise kümne lõpul. Küllap polekski see pidanud tulema mingi hiigelüllatusena, sest müüakse ju bestsellereid juba nime poolest rohkem kui muid raamatuid ja järelikult loetakse neid samuti rohkem. UNESCO Index Translatoriumi andmetel on Agatha…
-
Arvustus nagu arvustus ikka, selliseid olen kirjutanud virnade viisi. Ometi järgnes sellele Raudami poolt sõna otseses mõttes haiglane ülereageerimine. Kirjanike liidu aastakoosolekul võttis Toomas arvustuse asjus sõna, tema metoodiline huugamine rääkis arvustuse kangusest – piiritus mis piiritus –, Toomas oli selle pähe õppinud, pulk-pulgalt lahti kangutanud ja omapoolsete kommentaaridega varustanud.
Toomas nõudis sanktsioone, meetmeid, menetlust, karistust, hukkamiseni ta seekord ei jõudnud, kuid ma olen kindel, et vaimusilmas…
-
Sissejuhatuses öeldakse: “See raamat on ühtaegu detektiivlugu ja teatmeteos” (lk 7). Raamat on nutikalt komponeeritud ja kogu heterogeenset materjali hoiab koos põnev raamjutustus. Paraku on paratamatu, et alternatiivmeditsiini gurudelt ei saa oodata anatoomia tundmist. Ja palju nende fännidestki teeb pankreasel ja põrnal vahet! Sama lugu on siingi: “Seda legendi võimendab tähelepanuväärne kiri Püha Augustinuselt paavst Gregoriusele 600. aastal” (lk 140) – vahva küll, kui Augustinuse eluajaks…
-
Tõlkimise eeltingimus on, et lisaks lähtekeelele peab tundma ka teose temaatikat, vähemasti peab selle vastu huvi tundma. Hea on, kui tõlkijale üldjoontes ka meeldib, kuidas autor teemat käsitleb. Tõlketehnilises mõttes oleks ideaalne, kui tõlkija tunneks asja nii hästi ja elaks teosele nii sügavuti kaasa, et suudaks lugeja märkamata raamatule mõne peatüki juurde kirjutada. Siiski, tõlkija võib hakata nii ideaalse häälestatuse korral tekstile omi mõtteid lisama. Nii…
