-
Pealkiri on retooriline, kirjanikel pole hetkel mingeid eeliseid. Pankurite, vandenõulaste, kirjastajate, poliitikute ja muude selle maailma kiskjate ees on kirjanikul ainult üks eelis. Kirjanik kirjutab. Aga sellest kordumatust võimest ei ole meil mitte midagi kasu, sest meie tugevusega käib kaasas saatuslik puue: nimelt kirjanik peab kirjutama. Kui on õige kirjanik, siis ta lihtsalt ei saa teisiti.
Head kolleegid, me oleme täpselt sama nutuses olukorras kui nümfomaanid –…
-
Kui Kivisildnik avaldas oma jahmatust Koolibrilt saadud kirja üle, milles kirjastuse juhataja küsis luba avaldada tema luuletus ühes õpikus, pakkudes selle eest honorari 77 krooni (miinus maksud, teadagi), kinnitades, et kui poeet pole kahe nädala jooksul vastanud, loetakse autori vaikimist automaatselt nõustumiseks, siis soovitasin tal vastamisega kiirustada, sest augusti teisel poolel peaks ju enamjagu uutest õpikutest juba trükikojas või valmis olema. Mõistes Sveni solvumist – mitte…
-
Niisiis, probleem number üks: autorite soov mis tahes väljaantavates raamatutes oma tekste avaldada tuleks välja selgitada tunduvalt varem kui kaks nädalat enne raamatu trükkiminekut konkreetsete, asjalike ja vastaspoolt arvesse võtvate argumentide toel. Autorilt loa küsimine ei seisne üksnes autori teavitamises kirjastuse plaanidest tema kirjutatud tekstimaterjaliga, vaid üheselt mõistetavates kokkulepetes, mis rahuldavad ka autorit.
Kui autor mingil talle teadaoleval põhjusel keeldub oma (või kellegi teise, kelle õigusi…
-
Eesti Kirjanike Liidul paraku selline hinnakiri puudub ja seda pole ka kunagi olemas olnud. Küll alustas paar aastat tagasi juhatus koos mõne liidu liikmega info kogumist makstavate honoraride kohta ja sellest lähtuvalt soovituslike miinimumhonoraride väljatöötamist. See töö jäi siiski tookord pooleli. Üheks poolelijäämise põhjuseks oli kindlasti ka see, et enamasti on leping autorite ja kirjastajate vahel individuaalne ja iga autoriga peab kirjastus eraldi läbirääkimisi. Liidu hinnakiri…
-
Esimesele kahele küsimusele saame vastata koos: Koolibri maksabki õpikutes kasutamist leidnud eesti autoritele kunagi Eesti Kirjanike Liidu poolt välja pakutud tariifide alusel. EKL arvestas tariifi välja pakkudes sellega, et õpikus kasutamist leidnud katkend ei ole kirjanikule põhisissetulek ning et tegemist ei ole õpiku jaoks tellitud tööga, vaid varem kirjutatu taasavaldamisega. Meil on väga hea meel, et EKL need tariifid on välja pakkunud, oleme kõikide õpikute puhul…
-
Taasiseseisvumispäeva eelõhtul
tulen Kristiine keskusest
bussipeatuses istub
algkooliealine poisike
küsib sosinal
tädi kas sul süüa on
võtan kotist oma igapäevase kohukese
ja ungari virsiku
mille ostsin lohutuseks
et ei jõudnud
suletud bussiliini pärast
õigeks ajaks
Väikese Emajõe äärest
Poska tänava aeda
Püha Istváni päevale
poiss mugib kohukest
paneb silmad kinni
oh kui magus!
ütleb et on üheteistkümnene
sõidab number 23-ga Rahumäe kalmistule
seal saab ööpäev läbi
tasuta kraanivett –
kas sina ei teadnudki?
aga homme
homme on pühapäev
siis pääseb Rahumäe kirikusse –
seda sa…
-
kuipaljukest sa ikke
sina koolides juba ärh käind inimeseloom
koolile mõtled
aint siis kui omal lapsed
jalus ringi pudelevad ja vägisi
kooliealiseks ja targaks saama trügivad
siis mõnikord peatud mõtlema
et miks pagan ei õpetata lastele
filmi-asja
kuigi jumal teab et filme
vahivad nad rohkem
kui tolmund raamatukülgi
või teatrit
kuigi kuradi elu on teater
ja iga päev kardad ise
et äkki ei mängi sa
oma rolli enam
perfektselt ära
(siis on king)
ja urhh – kuskile siia vahele
trügivad literaadid (õnnetud lojused)
ja sa saad…
-
Eesti Kirjanduse Selts, 2006. 184 lk.
reprod raamatust “Tartu on unenägu”.
1.
Mõni aeg tagasi toimus Tartu ja Tallinna vahel äge rebimine, kus Eesti kaks suurimat linna püüdsid võita endale kultuuripealinna tiitlit aastaks 2011. Tänaseks on võitja teada, kuid võitlust jäävad tähistama mõningad üsna kummalised võtted. Üheks kurioossemaks võiks pidada Berk Vaheri Eesti Päevalehe Arkaadias ilmunud esseed “Tartu kirjandus ongi eesti kirjandus” (5. XI 2005), kus üksteise järel kukub…
-
Astrīde Ivask: kirjanikud võiksid omavahel rohkem suhelda.
Riia südalinnas on vaikne tänav nimega Pulkveža Brieža iela (polkovnik Briedise tänav), mille ääres vanas kõrges kivimajas elab läti luuletaja ja tõlkija Astrīde Ivask, neiupõlvenimega Astrīde Hartmane. Kümne minuti kaugusele jääb Skolas ielā 13 (Kooli tänav 13), kus Eesti saatkonna majas veetis oma lapsepõlve Astrīde Ivaski abikaasa, eesti luuletaja, tõlkija ja kirjandusteadlane, ajakirja World Literature Today (kuni 1977. aastani Books…
-
Triin Soomets,Väljas. Tuum,2006.
Triin Soomets on eesti naisluule, õigem oleks vist öelda naiseliku luule, kõige tugevamaid esindajaid. Pole ju kerge leida uut sõnastust armutunnetele, mida juba sajandeid on lüürikasse valatud. Ometi suutis ta juba oma esikkoguga üllatada ja pakkuda isikupäraseid elamusi. Ei hakkaks siinkohal kordama tema kinniskujundeid ning kriitikuid võlunud vihjelisi teemasid. Võiks ju öelda, et alguses oli “kassett 90” mitmeski mõttes sarnaste piigade ansambel, vali ja…
