-
Kes meist ei tahaks (taas) noor olla? Loomulikult me olemegi igaüks just nii noor, nagu ta parasjagu on, ja täpselt nii noor, nagu ta seltskonna jaoks juhtub olema. Ütleb igiarmas laulusalmgi, et noorus on ilus aeg ja et noorus ei tule iialgi tagasi?
Ehk nagu kirjutas klassik Gustav Suits juba aastal 1905: ?Kuid mis on nooruse aeg? // Ei ole see paastuda, ei ole see paluda,…
-
Friedrich Schiller, klassikaline suur saksa luuletaja, suri 9. mail 1805. aastal. Saksa ajakirjandus pole tema surma-aastapäevast tähelepanuta mööda läinud, vaid on täis artikleid, mis meenutavad luuletajat ja tema mõjuvõimsat retseptsioonilugu. Schillerit on peetud viimase kahesaja aasta kõige erinevamate kultuuriliste ja poliitiliste suundade teerajajaks. Sama mitmekesised on ka tänapäeva hinnangud Schilleri tegevusele. Tema ülistatud poeetiliste saavutuste ning inimese vabaduse ja inimväärsuse kaitsmisse antud sõnaohtra panuse tunnustamise kõrval…
-
Te tabasite juba oma teise raamatuga kümnesse. Oli teil juba kirjutamisel mingi aimdus, et liigute väga lähedal aja närvile?Ma ei mõelnud üldse ajale või sellele, et aja närvi tabada. Mind täitis armastus oma tegelase ja tema loo vastu ning tahtsin selle kirja panna. Tahtsin äratada kogu maailmas vaimustuse John Franklini ja tema seiklusrikka elu vastu. Alles kirjutades tekkis aegluse mõte, mis tuli mulle pähe õieti selleks,…
-
♠♠♠
äpudele luuletajatele
tuleb preemiarahad
laiali jagada
nende teosed
prisketeks
tuhandeleheküljelisteks köideteks
koguda
ainult nii saab varjata
tervet mõistust ning
tegelikkuse otstarvet
2003
♥♥♥
elu jagunemine
kavanditeks ja tegudeks
realiseerunud ja realiseerimata
raamatuteks
lootusesädemeiks
ootusevilksatusiks
varahommikul
esimestes päiksekiirtes
kohe pärast pimeduse lagunemist
on korrapärasus ja ime
rahutuse kaos
ja meeleolu maandamine
inimene kui tuleviku talletamise
viis
2003/2005
♣♣♣
Ja vaata: varas väledalt töötab
pungil täis trammis
Tema väledad näpud vahedad ?iletid
leiavad sooja
võõrastes kottides taskutes
Rahakott täiesti pingesse tõmbund
2003
♦♦♦
lugesin Tammsaaret ja Traati
kuulatasin sügavalt
hingasin sisse ja välja
rooste mörises lükandraadios
ei kuulnd täpselt
kelle käsi (või…
-
luusiva oa pobeda
su ropendav lahkus mu jumal!
on see mille tõttu
oma parema käe viie sõrmega kraabin
oma vasaku käe kuuele sõrmele hauda
torupillikoloonias kus mu sõber
tuhande aastane kahvel
õmbleb hanede ahvile vahvliga tiibu
ja tema sõber interreegnumirebane pikutab
interreegnumirohul sest unenägu ei maga
vaid kypsisemuuseumis maletavad iglu ja nandu
just need on need
lahtisti rööpad
hapud kui inimsõstrad
ja janu mis sõrmitseb keeli
mu harakakohvril
ja myts
mis tantsib friikartulimuusika saatel
kui dostojevski matab oboed kylmkapiajju
ja see oled sina…
-
5. mail avati rahvusraamatukohus V Põhjamaade Luulefestival. Luuletajad hetk enne festivalipasuna avasignaali kõlamist
Kui vaadata Delfi naistekülje kommentaarisadu, raamatukogude laenutusandmeid ja poodide müügitabeleid, siis tundub, et eesti kirjanduse halvimad päevad on käes. Postimees (Rein Veidemann) pidas tarvilikuks isegi algatada diskussiooni Eesti Kirjanike Liidu metafüüsilisest rollist meie praeguses ühiskonna. Liit olevat liiga ametiühistunud. Netikommentaaridest saame veel teada, et sääl möllab korruptsioon ja muu koledus. Et parim, mis see…
-
Jannsen on ilus nimi, kuulus nimi, kunagise tuntud perekonna nimi. Jannsenite perekond ? see kõlab ju uhkelt. Eesti elus kuninglikke perekondi olnud ei ole ja ega vist tulegi, küll aga on meil piisavalt olnud n-ö eestimeelset siniverd, elitaarselt kultiveeritud eestikeelsust, eestluse kui ideoloogia otse paradigmaatilisi kehastusi.
Esimene geneetiliselt oluline eestimeelne (kuigi poolenisti saksakeelne) perekond oli kahtlemata Johann Voldemar Jannseni (1819 ? 1890) sigitatud: tütar Lydia Emilie…
-
Johannes Paul II. Erinnerung und Identität. Gespräche an der Scwelle zwischen den Jahrtausenden. Deutsch von Ingrid Stampa. Weltbild, Augsburg 2005. 224 lk.
Mida tähendavad need sõnad ? mälestus, identiteet? Pole olemas ühtegi inimest, kes suudaks elada mälestuste ja neist kasvava identiteedita. Tihtipeale ? olgu siis isiksuste või rahvastena ? kannatame me nii ühe kui teise koorma all. Mälestused võivad olla kibedad, identiteet muutmatu. Vahel tunneme nende rõhuvat…
-
Teiselt poolt ? esitades klassikaks arvatud kirjanduse näiteid. Esimene sula-aegne, Leida Alttoa-Helle Raigna (ill Silvi Väljal) aabits esitas üldtuntud Eduard Wöhrmanni ja Friedrich Kuhlbarsi laulutekste, katkeid Oskar Lutsu teostest, Lev Tolstoi aabitsajutte jms. 1974. aastal ilmunud Loreida Eiseni aabitsas (ill Ülle Meister) leidub näiteid nii eesti lastekirjanikelt nagu Eno Raud, Ernst Enno, Ellen Niit, J. Oro kui ka muude aegade ja kultuuride suurustelt nagu Vladimir Majakovski…
-
Kaarel Kressa ?Oidroon? läheb suure pauguga lahti ja kehtestub juba esimese tekstiga (?Pöördumine?, lk 04).
Jah, mulle meeldib see raamat. Ha ha. Juba hakkas meeldima. 21 luuletust, nagu kaane peal kirjas. Viimase teksti juures algust vaadates ? noh, mis, ikka meeldib vää? Kas ei kisu mitte korporatiivkiimaliseks lühiarvustamiseks kätte? Tunnen tõsiusklike luulelembide küüsi oma turjas, aga see kõik on ju nii mahe, nii mahe. Turjakiskumine, tähendab.…
