-
XIX sajandiks oli mäemari keeles kirjutatud juba rohkelt tekste. Aastasaja alguse poole kirjutati rohkem vaimukirjandust. Esimene neist oli 1804. aastal välja antud ?Väike katekismus?. Seda trükiti kogunisti tiraaþis 1200 eksemplari, sellest hoolimata pole säilinud ühtki. Ent Peterburis 1821. aastal ilmunud ?Evangeeliumit? saab lugeda nüüdki. Esimene aabits ilmus mäemari keeles aastal 1837, seda tuntakse Kedrovi aabitsana. XIX sajandil ilmus ühtekokku üle kümne raamatu. Põnev on see, et…
-
Mõlemad rahvad on maailma ?malelaual? olnud pigem kaotajad (kui Transilvaaniat ja Malviini saari silmas pidada). Samas on nende ajaloomällu jäänud maahõivamine ning hilisem mehine vastupanu vastavalt Saksa ja Türgi ning Briti vallutajatele (Uus-Meremaa maoorid ja Lõuna-Aafrika buurid jäid viimastele alla). Kahe maa majanduslik arengutase on sarnane. Tööga seal üle ei pingutata, kuid veiselihast ja veinist ei loobuta isegi kitsastel aegadel. Kui madjaril raha enne palgapäeva otsa…
-
Samas on koostaja siiski püüdnud leida ?kompromissi, kus isiklikud meeldimused, luuletaja tähendus Soome kaasaegses luules ja tema võimalik kõnekus Eesti praeguse luule konteksti silmas pidades põimuksid ühelt poolt kirevaks, teisalt aga kompaktseks tervikuks?. Kompromissid on ikka tarvilikud, arvatavasti arvestas Jan lahkelt ka varasemate toimetajatega (Krull, Kaldma jt.), kellelt töö üle võttis, kuid ei saa lahti tundest, et ka avalikult autokraatlikud ja kompromissitult isikliku maitse järgi koostatud…
-
Mida me neile õieti pakume, millega neid aitame? Euroopalikku haridust, millega kaasneb paratamatult oma pärimuse musealiseerimine?
Kui Vene Föderatsioonis kavandatava administratiivse reformi tulemuseks on rahvuste sotsiaal-majandusliku tasalülitamise kõrval nende folkloriseerimine, siis kas on mõeldud sellele, milleni viib tegelikult Eesti humanitaarabi, suurimasse sihtriiki Venemaale suunatud kolme miljoni krooniga finantseeritud hõimurahvaste programm? Eks aidata sellega vähemad vennad euroopaliku hariduse otsa peale. Vaevalt saab aga kindel olla, et sellega…
-
Soome-ugri identiteeti käsitlevat kunsti jätkus (ja osalt jätkub ka praegu) nii mõnessegi galeriisse: disaini- ja arhitektuurigaleriis on Anu Raua kihnu kördi installatsioon, G-galeriis Kärt Summataveti joonistused ja tema juhendatud üliõpilastööd, Kastellaanimajas oli ungarlase Sandor Valy maalinäitus, mis päädis tema ja soomlase Juha Valkeapää performance?iga, rahvusraamatukogus on väljas Ungari ajalooliste kirikute fotod, kongressi ajaks toodi Sagadi puusümpoosionil valminud kujud Tallinna Tammsaare parki. Näituste loetelu sai nagu päris…
-
Soome-ugri vaimumaailmaga tutvumine kujunes väga huvitavaks. Luuletused, mida sel õhtul ette loeti, kõnelesid rohkem sisemaailmast ja hingeelamustest. Põnevam, kui oleks käsitletud muu hulgas ka nende müüte ja legende. Läbi nende mõraste hingepeeglite saame teada, millised me ise tuhande aasta eest olime. Aeg on seisnud Põhjala jäistel lagendikel, aga ühes maakamarale kinnitunud kailude ja karikakardega ei ole põhjapõdrad lähispolaarrahvaste mälestusi juurtega välja ampsanud. Juured on jäänud paika…
-
Svetlan SemenenkoEESTI ALBUM ehk MITTE KÕIK EI OLE VEEL KAOTATUD
Vene luuletaja ja tõlkija vastne kogu, mis on hää märk, et meie kõrval toimub tõepoolest veidi ka ühe teise kultuuri elu. Tundub mõnuga loetav, ajakajaline ja lihtsalt kirjutatud luule. Kolmkeelsele pääliskirjale vastavalt on sisugi kolmkeelne. Tagakaane fotodel meenutab Semenenko mõnd biitnikku (täpsemini Kerouaci). Ilo, 2004. 98 lk.
Hellar GrabbiEESTLASTE MAA
Valimik 1953. ? 2003…
-
Linnart Mäll on nii mitmetahuline isiksus, et tema kirjutisi eri viisil kokku pannes saab täiesti iseseisvaid tervikteoseid lõpmata palju. Sellise kombineerimise tulemusel on sündinud ka tema kaks värskeimat raamatut. ?Budismi pühad raamatud? sisaldab tema tõlkeid paali keelest. Ingliskeelne esseekogu koondab esmakordselt L. Mälli uurimusi ületava mõistmise (prajnaparamita) kohta. Eesti keeles leiab enamiku neist kirjutistest 1998. aastal ?Eesti mõtteloo? sarjas ilmunud raamatust ?Nulli ja lõpmatuse kohal?.
Tinglikult…
-
Mida originaalset on öelda plaadikriitikul, kel tuleb arvustada mõnda Beatlesi best-of-kogumikku, mis rahaahnete stuudiobosside tahtel jälle kord turule on paisatud? Enam-vähem kõik, mille ütlemine oleks võimalik või mõttekas, on juba öeldud, ning seda, mida veel ehk öeldud polegi, ei taha keegi kuulda. Selline on kord juba klassiku saatus: alates hetkest, mil kõik tema teoseid peast teavad, jääb nende üle arutlemiseks vähe ruumi. Nii juhtub mitte vaid…
-
Essast kuulsin Pärnu filmifestivalil Katrin Nielsenilt. Lugu, mida Katrin, omal ajal tuntud näitleja, praegune Viljandi kultuurikolledþi teatriõppejõud Maario Essa tähelennust kõneles, oli kõige ehtsam pärimuslugu ning jäi meelde, nagu ikka need lood, mis veidi võimatud, kuid mis kõigest hoolimata siiski võimalikuks saavad. Siis, mõni päev hiljem, kuulsin Leelo Tungalt kõnelevat Eesti Raadio keskpäevatunnis 16aastase Tõrva koolipoisi luulekogust, mis kohe-kohe kirjastuse SE&JS vahendusel ilmumas ning milles pidi…
