Kunst
-
Aivazovski, kas nähtus või bränd?
Ivan Aivazovski kunsti ja võimu suhe on olemas, kuid meisterlikult edasi antud hingestatus ja harmoonia köidab vaatajaid ka praegu.
Näitus „Aivazovski. Ideaali otsinguil“ Kadrioru kunstimuuseumis kuni 8. VII. Kuraatorid Alar Nurkse ja Aleksandra Murre, kujundanud Tõnis Saadoja ning graafiliselt disaininud ja kataloogi kujundanud Stuudio Stuudio.
Maailmas on suhteliselt vähe kunstnikke, kelle populaarsus ja edu on tipus nii nende eluajal kui ka järgnevatel aastakümnetel (või juba…5 minutit -
Kui vaid Ariadne lõnga jaguks
Instrumentaalsete suundumuste, uute nimede ja tuntud tegijate kõrval oli Tallinna graafikatriennaal 1970ndatel ja 1980ndatel vaieldamatult üks olulisi allikaid, mille abil ja ümber (lähi)kunstiajalugu konstrueeriti. Triennaalile jõudmise alus oli novaatorlus (uudsed tehnilised võtted), kuid ka oma kunstivaldkonna traditsiooni jätkamine, oma maa näo säilitamine ning selle ühildamine looja isikupäraga. Veel 1980ndatel võis triennaalidel suhteliselt hõlpsalt eristada eesti, läti ja leedu graafikakoolkonda. Seetõttu oleks siis olnud märksa lihtsam koostada…4 minutit -
Peeter Mudisti maalide puhul on tegemist estetiseeritud ja omamoodi isegi romantilise igavusega. Peeter Mudisti maalid „Supleja“ (1974) ja „Suuman mere ääres“ (1982).Indrek GrigorIgavus kui mäss ja üleskutse
Igavuse esteetika on osake moodsale kunstile tunnuslikust mässust kunsti instinktiivselt antud universaalse olemuse vastu.
6 minutit -
Kas maailm jääb seisma, kui arvutid peatuvad?
Eesti Maalikunstnike Liidu näitus „Kui arvutid peatuvad“ Jõhvi kunstikooli galerii kuni 14. V, kuraator Rait Rosin.
Näituse pealkiri kõlab fataalsena. „Kui“ ei ole tingimuslik – mis siis juhtub, kui arvutid peaksid peatuma – , vaid pigem määratleb aega, mil see nagunii juhtub. Jõhvi kunstikooli galeriiruum näitab aja ise kätte. Sealne seintesse imbunud lakkpõranda ja klaveri lõhn on küllap tuttav igale nõukogude ajal lasteaias käinule, kes ei osanud…3 minutit -
Kuidas panna näitus kõnelema?
Eesti Kujurite Ühenduse näitus „100 skulptuuri“ Vaala galeriis kuni 2. VI, kuraatorid Tiiu Kirsipuu, Mari-Liis Tammi, Gea Sibola, Aime Kuulbusch ja Leena Kuutma, kujundajad Mari-Liis Tammi ja Tiiu Kirsipuu ning tutvustusteksti autor Juta Kivimäe ning Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäitus „Est.Eetiline?“ Pärnu uue kunsti muuseumis kuni 29. V, idee autor ja kujundaja Jaan Elken ning korraldaja Mari Roosvalt.
Kolmkümmend aastat tagasi tavatseti meie kunstikriitikas parafraseerida Jacques Préverti luuletust…5 minutit -
Pealelend – Liina Raus,
üks asutajatest
Möödunud kolmapäeval avati Tartus uus galerii. Endise aparaaditehase (Kastani 42) territooriumil tegutsev Kogo galerii oli avalikkuse ees väljas juba möödunud fotokunstimessil, esindades Diāna Tamanet. Tamanel läks igati hästi – tema teose ostis Outset Eesti ostukomisjon. Oma kunstnikele rahvusvahelise nähtavuse tagamist rõhutatakse ka galerii tutvustuses.
Millise strateegia olete oma kunstnikele rahvusvahelise edu saavutamiseks valinud?
Galerii teeb koostööd noorte kunstnikega, kelles näeme rahvusvahelise edu saavutamiseks vajalikku ambitsiooni, pühendumist…3 minutit -
Probleem, millele ka Katja Novitskova tööd tähelepanu juhivad, seisneb simulaakrumis, asjaolus, et müüdid on meie elus reaalsemad kui tõelisus.Tõnu TunnelHorror physicus
Katja Novitskova paneb inimese algoritmi olukorda, kus müüdi soe, läbitungimatu kasukas teda maailma äärmise mitmekesisuse kõleda tuule eest ei kaitse.
8 minutit -
Digitaalne lähedus ja empaatiline tehnoloogia
Digitaalse feminismi festival „Dgtl Fmnsm“ Dresdeni Festspielhaus Helleraus 16. – 18. III.
Juba eksisteerivad hierarhiad on kandunud digitaalsetesse tehnoloogiatesse ja sealt edasi nende abil loodavatesse keskkondadesse. See tähendab, et geopoliitilised ja ka sotsiokultuurilised jõujooned on jäänud ka online-maailmas suuresti paika. Olgugi, et reaalse maailma hinnangud ja eelarvamused on kandunud digitaalsesse keskkonda, on selles keskkonnas utoopia-, ideaaliihalust. Nagu Orit Gat oma hiljutises artiklis „Naised ja tehnoloogia: ajalugu on…2 minutit -
Visuaalkunst vajab keelt
Quinn Latimer: „Kunstiväljal peetakse kirjutamist abivahendiks, mitte omaette valdkonnaks.“
Quinn Latimer on kunstikriitik ja luuletaja ning eelmise aasta „documenta 14“ publikatsioonide toimetaja. Tema käe all valmisid kõik „documenta 14“ kataloogid ja lugemikud ning neli mahukat ajakirjanumbrit South as a State of Mind. Eelmisel aastal ilmus ka tema kirjutiste kogumik „Nagu naine“ („Like a Woman“), kus joonistuvad välja tema loomingut läbivad feministlikud vaated. Tallinna külastas Quinn…7 minutit -
Galeriikäik – Minevik, olevik ja tulevik
Leonhard Lapini näitus „Tühjus ja ruum“ Kumus kuni 13. V, „Mõeldes labürindist. 50 aastat Tallinna graafikatriennaali“ Kumus kuni 26. VIII, Katja Novitskova näitus „Kui sa vaid näeksid, mida ma su silmadega olen näinud“ Kumus kuni 10. VI, „Uus vaev. Eesti noor disain 1980. aastatel“ tarbekunsti- ja disainimuuseumis kuni 27. V, Ivar Kaasiku näitus „Kunst“ A-galerii Seifis kuni 30. IV, Ivar Veermäe ja Xiaopeng Zhou näitus „Soojus“…4 minutit
