Toeta

Kunst

  • Kai Kaljo kui Adamson-Eric

    Kai Kaljo on kadedakstegeva mõnuga meeleline maalija, sensuaalne vaatleja ja terane sõnaja.

    Kai Kaljo näitus „Lilled“ Hobusepeas kuni 9. IV.
    Esmalt ehmatab näituse ebaharilik kompositsioon. Seal on ka videot, millega Kai Kaljo on rahvusvahelisele kunstiareenile tõusnud. „Luuserit“ (1997), kus kunstnik esitab napisõnaliselt lihtsaid fakte elust kunstniku ja kunstiõppejõuna, teab ju iga kunstihuviline. Nöörilkõnd.
    Praegune pihtimuslik kõnelus emaga, kus Kai Kaljo avaldab soovi, et temast võiks saada…
    Kadri Mälk
    3 minutit
  • Kestev lüüriline kosumisaeg
    Luulik Kokamägi. Kalev. Õli, lõuend, 1964. EKM
    Stanislav Stepaško

    Kestev lüüriline kosumisaeg

    Luulik Kokamäe loomingus peegeldub kümnendite eriilmelisus, kuid tema ilusaim aeg oli 1950ndate lõpp ja 1960ndate algus.

    Mai Levin
    3 minutit

  • Roosa müts – Kes kirjutab meie rassismi ajaloo?

    „Häbi-häbi! Eestlased on sellised rassistid!“ – „Omahäbi on häbi-häbi!“ – „Eestlased on palju sõbralikumad, kui ma arvasin! Eestlased ei ole üldse rassistid: nad lihtsalt ei tea mitte midagi.“ Kas pole need põlvkondade kokkutulekutelt pärit tuttavad fraasid, mille vastu Müürilehe jõulutoimetus lugejatele vaimset enesekaitset õpetas?1 Aastaid on räägitud kooli õppekavade ümbertegemisest, et need vastaksid praegusele eestimaalasele ja/või teatud piirini maailmakodanikule, kes on oma maa kultuuriruumi osa, aga…
    Rebeka Põldsam
    5 minutit

  • Erik-Arne Uustalu 18. VI 1936 – 20. III 2018

    Eesti kunstiväli on ühe olulise tegija võrra vaesem: 20. märtsil lahkus metallikunstnik ja disainer Erik-Arne Uustalu, mitmekülgne ja võimekas looja, kellel oli võimalus tegutseda pika aja jooksul tööstuskunstniku ja ka unikaalteoste autorina.
    Erik-Arne Uustalu asus 1955. aastal õppima Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti ning lõpetas selle 1961. aastal metallehistöö erialal. Tema diplomitöö oli tollast lõputööde üldpilti arvestades võrdlemisi erandlik – stereofooniline raadio.
    Uustalu suunati tööle raadioelektroonika tehasesse Punane RET ja…
    2 minutit

  • Galeriikäik – Koduteemaliste näituste buum

    Tegevuskunsti maraton „Made in Estonia“ Kanuti Gildi saalis 19. III, Laivi performatiivne moeinstallatsioon „Long Live Trashed Bodies“ Arsi projektiruumis 18. III, korterinäitus „Kohatu“ Kadriorus 10. – 11. III, grupinäitus „Metafoorid kodule“ Tartu Kunstimuuseumis kuni 15. IV, Ulla Juske ja Ella Bertilssoni näitus „11,9 kilomeetrit kesklinnast loodes“ Hobusepea galeriis 1. – 19. III ja eesti kunstnike näitus „Eluruum“ Melbourne’i galeriis Red kuni 8. IV.
    24. veebruar on…
    Marika Agu
    3 minutit

  • Kontekstisisene kummitus

    Maarit Murka väljendub valehäbita, põhilisi instinkte moondamata. Küllap just selle tõttu on tema tööd usutavad.

    Maarit Murka näitus „Kontekstiväline“ ArtDepoos 5. – 13. III.
    „Maarit Murka haub välja järgmist näitust ArtDepoos, mis kummitab siiamaani Jahu tänaval,“ kirjutas Andri Ksenofontov paar kuud tagasi galeriituuri kokku võttes. Murka näitus „Kontekstiväline“ („Out of Context“) oli küll juba sellest ajast omakorda veel paar kuud varem…
    Triinu Soikmets
    4 minutit

  • Kommentaar – Kas Pallase ühing oli meesteklubi?

    Pallase ühingu asutamisel soolisi piiranguid polnud ja algkoosseisu kuulusid ka naised, ent piirangud tekkisid peagi. See oli väga kummaline, et paarikümnel aastal, kuigi Pallase kunstikooli lõpetas nii mees- kui ka naistudengeid, kutsuti lõpetamise järel kunstiühingusse Pallas vaid mehi – ja see ei olnud 1930. aastate lõpuni Eestis mingi küsimus. Isegi mitte naiskunstnike arvates, vähemalt avalikkuses mitte. Küsimust ei ole püstitanud ka juubelinäituse korraldajad.
    Pallase ühingu meestekesksus kerkis päevakorda ühingu…
    Juta Kivimäe, Ulrika Jõemägi
    2 minutit
  • Pallase algus
    Kunstiühingu Pallas asutajate hulka kulus ka Tartu Naisühingu asutajaliige Klara (Claire) Holst. Konrad Mägi. Klara (Claire) Holsti portree. Õli, lõuend, 1916. EKM

    Pallase algus

    Kunstiühingu juubelit oleks võinud tähistada ka ainult selle algusajale keskendudes, kaasata asutamisjärgseist aastaist teistegi liikmete panuse.

    Mai Levin
    5 minutit
  • Lood pildi taga
    Kristel Laur ja Toomas Järvet pakivad pungifoto näitust.
    Arno Saar

    Lood pildi taga

    Kristel Laur: „Ei aita ainult heast tehnikast, oskustest ja suurepärasest silmast, dokumentaalfotograafias on vaja saavutada pildistatuga usalduslik suhe.“

    Reet Varblane
    6 minutit

  • Ikka koos

    Juta ja Albert Eskeli loominguaastaid on jäänud tähistama uuenduslik vormi- ja materjalikäsitlus ning eesti kunstis pärast sõda esimest korda heaks kiidetud mõiste – eksperimentaalsus.

    Juta ja Albert Eskeli mälestusnäitus „Koos läbi muutuva skulptuuri“ Kastellaanimaja galeriis kuni 31. III. Korraldajad Ürjo ja Rein Eskel, kujundaja Isabel Aaso-Zahradnikova.
    Kujurite Juta Eskeli (1927– 2017) ja Albert Eskeli (1922 –1975) loomingu paremikku võib iseloomustada 1960. ja…
    Juta Kivimäe
    4 minutit
Sirp