Eesti Teadusagentuuri korraldataval iga-aastasel üliõpilaste teadustööde konkursil pälvis seekord esimest korda doktoritöö kategoorias ühe kahest esimesest preemiast kunstidoktori uurimus, Carla Castiajo väitekiri „Puhtus ja promiskuiteet. Juuksed kui kunsti ja ehtekunsti materjal“.
Kas see tähendab, et kunstivalla doktoritöid, mille raskuskese on ikkagi ennekõike kunstiteosel (installatsioonil, objektil, videol jne), kuigi selle kirjalik osa peab vastama teadusliku uurimuse tasemele (see on siiski põhiteost toetav lisand), on hakatud sama tõsiselt võtma…
28. novembril suri Kopenhaagenis Frederiksbergi hooldekodus rahulikult, olles lõpuni meeleerk, kunstiühingu Pallas auliige, viimaseid meie seas elanud kunstnikke, kel oli võimalus õppida kõrgemas kunstikoolis Pallas, Lydia Nordentoft Lavrov.
Lavrov sündis Narvas, õppis aastatel 1942–1944 Tartus Pallases peamiselt Aleksander Vardi ja Johannes Võerahansu käe all. 1944. aastal oli ta sunnitud pagema Poola kaudu Taani. Hiljem täiendas end kunsti alal Kopenhaagenis, Pariisis ja Stockholmis. Esimesed esinemised näitustel leidsid aset…
Eesti klaasikunsti tugevus peitub kunstniku isikupärases väljendusviisis ja tehnoloogia valdamises. Klaasifirmade, arhitektide ja kunstnike koostöö aitaks realiseerida materjali ja ka loojate potentsiaali.
Klaasi näeb avalikus ruumis iga aastaga üha rohkem: fassaadid, ootepaviljonid, tõkked, infotahvlid, kunstiobjektid jne. Suured klaasfassaadid ja nende ühetaolisus tekitavad aga võõristust. Üha sagedamini on vaja leida võimalusi valguse filtreerimiseks, läbipaistvuse vähendamiseks, millegi varjamiseks või ka selleks, et klaasi kui ehitusmaterjali muuta…
Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastanäitus „Külm-kuum“ Kultuurikatla koridor-klubis ja suitsukäikudes kuni 10. XII. Kuraator Sofi Aršas, kujundaja Riina Degtjarenko, graafiline disain Piret Räni; Tiina Sarapu näitus „Case study“ Hopis 16. XI – 6. XII ja Maie Mikof-Liiviku näitus „Kuumuskindel“ tarbekunsti- ja disainimuuseumis…
Art Allmäe näitus annab märku ühest muutusest Eesti nüüdiskunstis – geopoliitilisest pöördest.
Art Allmäe näitus „Paint it Black II“ ehk „Värvige see mustaks II“ Tartu Kunstimuuseumis kuni 14. I 2018.
Art Allmäe näituseprojektid „Cold War /Xолодная война“ („Külm sõda“, 2014) ja „Paint it Black“ („Värvige see mustaks“, 2017) on harva esinev nähtus teiste praeguste Ida-Euroopa päritolu kunstiteoste keskel, mis puudutavad geopoliitikat, sest põhinevad kindla sihtmärgiga vastasseisul…
Hannah Harkesi ja Mari Prekupi näitus „Maapind puu all kihas nagu kogudus“ Draakonis kuni 30. XII.
Kunstnikud Hannah Harkes ja Mari Prekup on kogunud hiiepärimusi ning sünteesinud nendest lugudest koos arhitekti ja luuletaja Kaarel Künnapiga galeriisse omalaadse pühapaiga. Näitus toimib kohaspetsiifilise ökosüsteemina: see on hõivanud kogu ruumi ja pakub vaatajale sõna otsese mõttes väga erinevaid vaatenurki ja pilti pidi liikumise kogemuse. Jutustused looklevad vabas vormis. Mustvalged linoollõiked on…
Üks tõeliselt kasulik asi on Ars Fennica puhul kandidaatide ühisnäitus, kus pakutakse enamasti head ja aktuaalset kunsti.
Näitus „Ars Fennica 2017“ Kiasmas kuni 18. II 2018. Kunstnikud, auhinna kandidaadid Maija Blåfield, Pekka ja Teija Isorättyä, Perttu Saksa, Kari Vehosalo ning Camilla Vuorenmaa.
Olen olnud kakskümmend aastat põhikohaga kunstikriitik ja jälginud kunstielu iga päev. Minu harrastus on olnud Eesti kunst ning olen ka Eestis palju reisinud. Kui vahel aja…
EKKMi katusele tõstetud neoonkirjaga „IDA“ kutsub Kirill Tulin äratama ellu „sisemine ida“ ja esitama uuesti küsimust: milline on tänapäeval kunstniku töö väärtus?
Dorota Gawęda ja Eglė Kulbokaitė: „Nooremana me ei osanud vastu hakata koolisüsteemis vohavale misogüüniale ja mõista oma positsiooni.“
Laupäeval, 2. XII kell 18 organiseerivad Keiu Krikmann ja Maija Rudovska Arsi projektiruumis performance’i-õhtu „Noore Tüdruku Lugemisgrupp 151: piiretelinn“ („Young Girl Reading Group 151: Folding City“). 2013. aastal Berliinis alguse saanud Young Girl Reading Group on poolaka Dorota Gawęda ja leedulase Eglė Kulbokaitė kollektiivne,…
Tanja Muravskaja: „Kodutütre ja noorkotka puhulgi kerkib küsimus, mis on viinud ta selleni, et ta paneb vormirõiva selga ja on nõus võidupüha paraadi ajal mitu tundi külma käes seisma.“ Foto Tanja Muravskaja näituselt „Kangelane“.
Tanja Muravskaja: „Uudistes esitatakse päevakajalisi teemasid konjunktuurselt. Mina ei saa vaatajat pommitada, vaid pean valima visuaalsed lahendused, mis ei ole agressiivsed.“
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Tiina Sarapu teostele omane täpselt häälestatud meeleseisund tuli esile ka Hopi näitusel „Case study“.Tiina Sarapu
EKKMi katusele tõstetud neoonkirjaga „IDA“ kutsub Kirill Tulin äratama ellu „sisemine ida“ ja esitama uuesti küsimust: milline on tänapäeval kunstniku töö väärtus?Paul Kuimet
Tanja Muravskaja: „Kodutütre ja noorkotka puhulgi kerkib küsimus, mis on viinud ta selleni, et ta paneb vormirõiva selga ja on nõus võidupüha paraadi ajal mitu tundi külma käes seisma.“ Foto Tanja Muravskaja näituselt „Kangelane“.
