Kuidas saada kuulsaks? Kui öelda „dada“. Suursuguselt žestikuleerides ja peenekombeliselt. Hullumiseni. Meelemärkuse kaotamiseni.
Hugo Ball, „Dada manifest“, 14. VII 1916.
14. VII 1916 luges Hugo Ball Zürichi Cabaret Voltaire’is ette esimese dadaismi manifesti. Ta oli sõpradega avastanud, et „dada“ tähendab mitmes Euroopa keeles nõustumist, hüvastijättu ja mänguhobust, mistõttu sai sõnast suurepärane kujund, mille ümber kunstnikkond koondada. Umbes aasta pärast kirjutas Tristan Tzara oma dada manifesti, mis kuulutas ajaloo…
Birgit Püve poliitilise tähendusväljaga varjuportreedes võib näha visuaalset (enese)tsensuuri, nagu seda representatsiooniga tegelevate kunstnike puhul sageli kohtab.
Birgit Püve isikunäitus „Varjupaik“ Tallinna Linnagaleriis kuni 15. X.
Birgit Püve „Varjupaik“ mõjub keset segadust, mida kutsutakse Euroopa rändekriisiks, kui poeetiline lugulaul. Ma pole siiski kindel, et rändekriis on selle näituse põhiteema või et me tänu näitusele selle kohta rohkem teada saame. Pigem on esiplaanil…
Honoré ei olnud unustanud siinseid kunstnikke, keda on küll keeruline rahvusvahelisse edukonteksti panna, kuid kellel on roll oma kunstiväljal.
Balti triennaali avaüritus „Prelüüd“ Vilniuse kaasaegse kunsti keskuses kuni 18. X.
XIII Balti triennaali avaüritus „Prelüüd“ ei mõtesta valgust, ruumi ega isegi mitte ühtegi meediumi. Küll aga leiab sealt rõõmu, valu, klatši, armastust ja Alla Pugatšova.
Lähiregiooni järgmise aasta üks suuremaid rahvusvahelisi kunstisündmusi on XIII Balti triennaal,…
Et Aaremäe on arhivaar Labi esitlemiseks valinud lillefotod, on näitusel arhiivi iseloomustava ajakujundi kõrval ka individuaalse psühholoogilise iseloomustuse kate.
Dagne Aaremäe näitus „Benita Labi: splendid loneliness“ rahvusarhiivi peahoone Noora fuajee näitusepinnal kuni 29. IX.
EKA III kursuse vabade kunstide graafikatudengi Dagne Aaremäe arhiivipõhine näitus on oma olemuselt hübriidne, et mitte öelda kollaažlik. Seda polegi võib-olla võimalik puhtalt kunstinäituseks pidada. Just seetõttu ärgitab see…
Klaasikunstnike näitus „Omailm“ Adamson-Ericu muuseumis kuni 15. X, kuraator Mare Saare, kujundanud Mari Kurismaa ja graafiliselt kujundanud Külli Kaats.
Paradoksaalselt on klaasikunst üks väheseid, kui mitte ainus kunstiliik, kuhu meie kõige aegade mitmekülgseim kunstnik Adamson-Eric pole oma käe või mõttega lisa andnud. Seda suveräänsemana paigutub tema muuseumi nii aja kui ka koha mõttes Eesti professionaalse klaasikunsti 80. sünnipäevaga seondav näitus „Omailm“.
Valik on tehtud viimase viiekümne aasta ERKI/TKÜ/EKA klaasikunsti…
Mare Tralla tegi inimeste piirideta liikumise päeval väikese happening’i: ülisuuri rakettidest kudumisvardaid kasutades õpetas ta protestijatele kudumisvõtteid. Koos kudusid nad viie meetri pikkuse võrgu, mida sai kasutada riigipiiri markeerijana tänava blokeerimiseks.
Aktivistidel ei õnnestunud küll Londoni relvamessi ära jätta, aga neil läks korda tekitada lisakulusid ja tuua Briti valitsuse kahepalgelisus avalikkuse ette.
Graafikute grupinäitus „Teispool reaalsust“ Tartu Kunstimaja suures saalis ja väikeses galeriis 24. VIII – 17. IX, Leonhard Lapini näitus „Eesti mets“ monumentaalgaleriis 24. VIII – 16. IX ja Huupi ruumiinstallatsioon „Endspiel“ katusekorteris kuni 30. IX kolmapäevast laupäevani kella 17 – 19.
Tartu Kunstimajas oli vaadata uhke nüüdiskunsti komplekt: vanameister Leonhard Lapini „Eesti mets“ monumentaalgaleriis, graafikute grupinäitus „Teispool reaalsust” väikeses galeriis ja Huupi isikunäitus „Endspiel“ katusekorteris. Viimane ei…
Näitus „Teispool reaalsust“ Tartu Kunstimajas 24. VIII – 17. IX. Kuraator Lilli-Krõõt Repnau, kunstnikud Britta Benno, Gudrun Heamägi, Kalli Kalde, Lauri Koppel, Ove Maidla, Ede Raadik, Lilli-Krõõt Repnau, Helen Tago ja Kadri Toom.
Olukorras, kus graafika kui kunstiliigi surmast enam ei räägita, kuid mure eriti rikkalike traditsioonide säilimise pärast on siiski alles, näitab Lilli-Krõõt Repnau kuraatorinäitus, et graafika on hea alus nüüdiskunsti panustamiseks ja päevakajaliste probleemide kõnetamiseks.…
Andres Koorti näitus „Rajaja“ Draakoni galeriis 28. VIII – kuni 16. IX.
Andres Koorti näitus oli hästi selge ülesehitusega: sellel oli kolm osa, mida võiks tinglikult nimetada „jälgedeks“, „piiskadeks“ ja „võreks“, igaühes kaks rühma.
„Jälgede“ rühmas oli vasakut kätt näituse neljaosaline nimiteos „Rajaja“ ja saali tagaosas samuti pealkirjastatud teos. Viimase rühma pealkirjast tõukudes võiks öelda, et näitusel tegeleti muutuste ja muundumisega (nii taju kui ka tajuja geneesiga) ning…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.