Nooruses vaadatakse alati huviga, mida pisut vanem põlvkond teeb, olgu siis elus või kunstis. Minu, aga ilmselt ka enamiku minu põlvkonnakaaslaste 1970ndate kõige tugevamad kunstielamused on seotud teistsuguse kunstikäsitluse kaasa toonud ANKi ja SOUPi kunstnikega. Malle Leisil oli eriline koht: tema maalid köitsid tähelepanu, jäid silma ja meelde. Silm ja mälu registreerisid ta kunsti muutumisi läbi aastate, kuigi ma kunstnikku ei tundnud.
Tõeline mäluvärskendus Malle Leisi aastakümnete…
Malle on nüüd kolm päeva surnud. Loomulikult ei saa see kirjatükk olla vaba lähedase inimese kaotamise kibedusest. Ja mis siis. Jäägu emotsioonitu kunstist ja kunstnikest kirjutamine kunstiteadlaste osaks. Aga ka minul on ühte kui teist ütelda. Nii Mallest kui ka tema kunstist, nii tema kui eesti kunstist, nii eesti kui meie Ida-Euroopa kunstist, õige veidi ehk ka sellest igikestvast kunstist üldse.
Hiigelsuures Ida-Euroopas 40 rahuaastat kestnud, sotsialismiajaks…
Ilmar Kruusamäe: „Peale kohtumiste ja mälukillukeste annab pideva impulsi ka portreteeritava hääl, tuletab meelde ruumi, kus kohtusime, ka sealseid lõhnu.“
Ilmar Kruusamäe ja Tiiu Kirsipuu näitus „Inimesed“ ERMis kuni 17. IX.
Ilmar Kruusamäel on koos Tiiu Kirsipuuga väljas suurejooneline näitus. Autoreid ühendab ülirealistlik portree- ja figuurikäsitlus. Kunstnikud täiendavad teineteist vaimustavalt. Fotorealistlikkuse kõrval ühendab neid mängulisus ja iroonia. Portreteeritavat esitatakse karakteerse mängu ja vaatenurga…
Mall Nukke antiikmütoloogiast laenatud pealkirjad ja teemad annavad mitmekihilisuse ja tõstavad ajastu frivoolsust käsitleva kunsti universaalsesse konteksti.
Malle Leis kuulub kunstnike põlvkonda, kes astus kunstiareenile 1960. aastatel. Selle põlvkonna lapsepõlv jäi sõjaaega ning kooliaeg Stalini aega. Meie kunsti tõid nad aga nakatava elurõõmu ja vabaduse hõngu, nihutades kardinaalselt lubatavuse piire, astudes julgelt üle tollal kehtinud reeglitest ja tabudest.
Malle Leisi lapsepõlv möödus Eesti väikeasulates, kus kõik meenutas veel endisi aegu ja maailm tundus turvaline. Kunstniku koolitee oli seotud Pärnuga, kust ta sai kaasa huvi…
2 minutit
Peeter Allik. Kunstnik ja tema kana. Linoollõige, 1998.
Peeter Allik on punnitamata rahvusvaheline mees nagu Priit Pärngi. Ta ei pea oma töödele panema ingliskeelseid pealkirju ega kasutama poppe sõnu ja kujundeid.
Andrei Monastõrski: „Kunstielus muutub kõik nädalate ja kuudega, esteetikas aastakümnetega. Meie tegutseme esteetika süvatasandil.“
Venemaa on Eesti meedias igati esil. Peamiselt on see küll seotud meie idanaabri välispoliitiliste sammude või sõjaväemanöövritega, aga suvisel puhkuste ajal saame ka teada, kuidas puhkab president Putin. Ta ilmub telepildi või YouTube’i vahendusel rahva ette paljastatud ülakehaga nagu superkangelane ja püüab Baikali sügavusest mängeldes kahemeetriseid hauge.…
On inimesi, keda teavad kõik. Selle põhjuseks on nende iseloomuomadused ja tänapäevased kommunikatsioonikanalid.
Disainer Anu-Lahe Sarv oli laiemale avalikkusele vähetuntud. Tugev ja eraklik isiksus ei vaja oma eksistentsiks ilmtingimata avalikkuse tähelepanu. Anu-Lahe Sarve peamised disaineritööd jäid Tallinnast ja Tartust väljapoole. Ka see oli põhjus vähesest meedia tähelepanust. Nüüd on Sarv meie hulgast lahkunud ja seda enam väärib tema looming, et sellest hilinenult kõneldaks.
Anu-Lahe Sarv sündis Jõgeval tuntud…
Helena Keskküla sümbolkarakter on oma põlvkonnale omaselt nõutu: kui ta annabki järele vabaduseihale, jääb tal vajaka teoks tegemise oskusest.
Helena Keskküla isikunäitus „Liivatera ballaad“ Pärnu Avangardi galeriis kuni 30. VIII, näituse koordinaator Rebeka Põldsam.
Näkk, näkineid, aal, sireen, merineitsi, Väike Merineitsi, Sinéad O’Connor – võib öelda, et heal lapsel mitu nime, kuid täpsem on, et levinud stereotüübil on mitu kinnistavat kehastust.…
Voronja galerii suvenäitus on seekord toonud Ida-Eestisse Peterburi kunsti. Peterburi asub nii lähedal, kui ometi teame sealsest uuest kunstist liiga vähe.
Pjotr Belõi on aktiivselt tegutsev kunstnik ja kogenud kuraator. Kuraatorina on teda huvitanud konkreetse geograafilise kohaga seotud kunst.
„Avatud piiride“ väljapanek koosneb kahest osast: põhi- ja kõrvalnäitusest. Põhinäitus on vaadata Voronja galeriis, mis ei ole traditsioonilises mõttes kunsti eksponeerimise ruum, kuid seal on nelja tegutsemisaasta jooksul järgitud…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Mall Nukke. Elu parnassil. Kollaaž, 1995. Vaala näitusel on „Elu parnassil“ tõstetud sakraalsesse kõrgusesse.Vaal
Peeter Allik. Kunstnik ja tema kana. Linoollõige, 1998.Tartu kunstimuuseum
