Kunst
-
Jüri Okas. Fotomontaaž, 2016.PressifotoMitmetähenduslikult kusagil vahepeal
Jüri Okas on kunstnik, kelle loomingut tasub vaadelda järjekindla tervikuna. Seda võib tõlgendada kontseptuaalse ja minimalistlikuna, kuid ei tohi unustada selle poeetilist dimensiooni.
5 minutit -
Toomas Riisalu 24. V 1959 – 29. V 2017
Meie hulgast on pärast lühiajalist rasket haigust lahkunud klaasikunstnik, EKA klaasikunsti osakonna pikaajaline töökoja juhataja Toomas Riisalu.
Toomas Riisalu töötas aastatel 1980–1983 tehases Tarbeklaas graveerijana, 1983–1988 õppis ta ERKIs klaasikunsti. Pärast instituudi lõpetamist suundus ta taas Tarbeklaasi, kus töötas 1992. aastani klaasipuhujana. 1993. aastal kutsuti Riisalu EKA klaasikunsti osakonna õppeala meistriks, hiljem sai temast klaasitöökodade juhataja.
Kunstnikuna oli Toomas Riisalu eksperimenteeriv, eriti huvitas teda klaasipuhumine, uute vormide leidmine…1 minut -
Anna-Stina Treumund 18. VI 1982 – 30. V 2017
Valusalt vara on lahkunud Anna-Stina Treumund, radikaalne kunstnik, kelle isik ja looming tõid kokku feministlikult mõtlevad aktivistid ja akadeemikud, seksuaalvähemusgrupid ja kunstnikud. Anna-Stina Treumund oli kunstis ja elus resoluutselt aus, ta oli uhke, et oli sündinud naisena ja suutis ka teised selle üle uhkust tundma panna.
Treumundist kujunes elav legend, kes nii kunstis kui ka elus ei leppinud ebaõigluse, rumaluse, hoolimatuse ega homofoobiaga.
Anna-Stina Treumund sai esimese kunstihariduse…2 minutit -
Dénes Farkasi „Eneserahustamistehnikate“ näitus lõpeb laboratooriumi meenutava lilla kunstvalguse ja närbunud potilillega installatsiooniga.Paul KuimetKuidas saada välja omaloodud lõksudest?
Dénes Farkasi isikunäitus „How-to-calm-yourself-after-seeing-a-dead-body Techniques“ ehk „Eneserahustamistehnikad, mida kasutada, kui oled laipa näinud“ EKKMis kuni 4. VI, kuraator Ingrid Ruudi. Pühapäeval, 4. VI kell 16 vestlus Rabih Alameddine’iga.
Dénes Farkasi näitused või õigemini öelda projektid või laiemalt kunst on vaikne, isegi sissepoole…5 minutit -
Kunstnik Olga Žitlina ja inimõiguste aktivisti Andrei Jakimovi välja töötatud lauamängus „Venemaa, võimaluste maa“ kirjeldatakse reeglite, bürokraatia, lõksude ja pettuste labürinti, millest koosneb töömigrantide elu tänapäeva Venemaal. Mängu on mitu korda ajakohastatud ja praegu kasutatakse seda ka Venemaa koolides, et rääkida teismelistega migratsioonist ning ennetada ksenofoobiat. Pildid joonistas kunstnik Anna Tereškina.Olga ŽitlinaMäng ja nali on tõsised asjad
Olga Žitlina: „Oleme vaid veidrike kamp, kes žongleerib konfliktide ja võimalike tülidega, lootes need maandada naerupahvakutes ja läheduses.“
8 minutit -
Helge Kjellin oma tarkade ja elurõõmsate üliõpilastega 1923. aastal. Kuigi kunstiajaloo alal töötamiseks ja karjääri tegemiseks olid seda õppinud paljudel noortel neidudel väga head eeldused – lai silmaring, keelteoskus, huvi kunstiajaloo vastu ja kõrghariduse saamist toetav perekond, siis lõpetas neist ülikooli vaid mõni üksik, oma erialal ei hakanud aga peaaegu mitte keegi tööle.Rootsi RiigiarhiivMiks ei saanud ühestki tüdrukust kunstiajaloolast?
Helge Kjellini ajal õppis Tartu ülikoolis kunstiajalugu palju laia silmaringi ja hea võõrkeeleoskusega naisi, kuid nende väljavaated akadeemilises sfääris karjääri teha olid nigelad.
8 minutit
