-
Kõige süstemaatilisemalt on kunstimuuseumis foto ja maali suhteid uurinud Tiina Abel. Juba tosin aastat tagasi kirjutas ta „Väikeses Köleri sõnastikus”: „Portreekunst kasutas ära fotograafia võimalused, fotograafia aga portreekunsti kogemused. [. . . .] Foto ja maali vastastikune mõju oli XIX sajandi keskel sedavõrd suur, et kunstinäitustel eksponeeriti neid sageli kõrvuti.”
Seda kõike võib pidada Tiina Abeli koostatud Kumu kunstimuuseumi näituse „Pildiplahvatus. Kunst ja fotograafia Eesti XIX sajandi visuaalkultuuris” ettevalmistuseks.…
-
Oma saatesõnas kõrvarõngastele „Tirtsud” ütleb Kedelauk: „Huvitav fakt inimese ja tirtsu kohta on aga see, et sama õnnehormoon, mis on nii tugevalt seotud inimese käitumisega, mõjutab ka tirtsusid. Nimelt koondab hormooni serotoniin kolmekordne tõus tirtsu organismis erakliku eluviisiga tirtsud hävitavateks rändparvedeks.”
Hõbedast ja rohelisest emailist kõrvarõngad on orgaanilise vormiga, läbikumava emaili all kihab elu. Lisaks, kvaliteetne emailitöö on olnud läbi aegade Tavasti ettevõtte üks käpajälgi.
Prosside seeria…
-
Proloog. Talve valgus
Kunstniku 60. sünnipäeva näitus „Midagi ilusat . . . .” oli kevadel väljas Tallinna vanalinnas Meistrite Hoovi tornigaleriis. Ehtenäituseks suurepäraselt sobiv poolhämar intiimne ruum restaureeriti eelmise aasta lõpuks, et seda väärikalt kasutada.
Pärna 2011. aasta disainigalerii väljapaneku üks alapealkiri oli „Armastusest raha vastu”, sarkastiline torge veidi enne seda toimunud graafikatriennaali Pärna meelest silmakirjaliku nime „Armastuse, mitte raha pärast” pihta. Alati ei võigi olla kindel, kas Pärn endast…
-
Enn Põldroos (1933) ei ole oma põlvkonna ainuke aktiivne, loomingulises (kõrg)vormis kunstnik, võime nimetada teisigi, kes osalevad ülevaatenäitustel ja korraldavad isikuväljapanekuid. Enn Põldroos on aga unikaalne selle poolest, et ei ole jäänud kinni väljakujunenud esteetikasse ja käekirja. Tal on säilinud irooniline kõrvalpilk endale ning iseenda, vaimselt värske elutarga mehe kujundi abil on ta suutnud ka vaataja kas või hetkeks argipäevast välja rebida ja panna mõtlema eksistentsiaalsete…
-
Ent vaadates tema praegu avatud näitust, tundus, et mõne mõttejupi võiks öeldule lisada. Esimene pilt, mida silmasin, oli „Ulasele” (2010). See kujutab üht mändi sinakas uduses hämus üksikute punakollaste sähvatustega. Peeter Ulase 1980. ja 1990. aastate männijoonistuste seas on „Udused männid” ja „Männid tumedas”, selle kõrval on tal joonistuste sari „Kristallid hämaruses” just selliste värvisähvatustega. Tema hilisloomingu kajastus Mudisti pildis valgustab minu meelest sügavamaid kokkupuutepunkte kahe…
-
Romade tänapäevast elu näitus tutvustabki. Kuigi põgusalt räägitakse ka minevikust, keskendume eelkõige sellele, mida nad mõtlevad, millised on nende probleemid ja unistused, mis on nende jaoks oluline ja kuidas sujub nende igapäevaelu. Annika Haasile oli oluline jäädvustada inimesi tavapärastes toimingutes, loomulikul taustal, mitte teha ainult korralikke, viisakaid (ja tihtipeale igavaid) portreefotosid. Mina koostasin eelkõige näituse tekste, üritades teha üldistusi, samal ajal näidates ka nende erisusi. See…
-
Eesti nüüdiskunsti festival „Estonian Dream” on nüüd Norras avatud, asukohaks peamiselt Norra naftapealinn Stavanger. Kuidas see festival sinna jõudis?
See saaga sai alguse 2011. aastal suvel, kui eesti keelt kerge aktsendiga rääkiv tütarlaps tuli EKKMis minu juurde ja ütles, et tere, tema on Kristel Talv, et ta on Norrast ja töötab ühes kunstiinstitutsioonis, mis asub linnas, mille nime ma varem kuulnud ei olnud. Ta mainis, et tuleb…
-
Iga biennaali, eriti veel alustamisjärgus valgusbiennaali võib käsitleda nagu elusorganismi või loodusnähtust. Teiste samasuguste suurürituste ja ka Tallinna ümbruskonnas toimuvate festivalikeste, vabakavade ja kultuuriööde võrdluses ja konkurentsis tavatseb kõrvaltvaataja selle õnnestumise kriteeriume konstrueerida läbi Charles Darwini ja Thomas Henry Huxley ühiste prilliklaaside, mille põhjal projitseeritakse looduses toimuvat inimühiskonnale. Paratamatult käsitlevad kultuuriüritused end konkurentsiühiskonnas sotsiaaldarvinismi võtmes, teisalt aga püüavad lõimuda juba olemasoleva kultuurimaastikuga, rõhutades liikide sümbioosi. Nii…
-
Meie aja jäädvustaja Kalju Suur
18. II 1928 – 13. XI 2013
Raske on leida kultuurieluga kursis olevat inimest, kes teda ei teaks. Päevapiltnik, kelleks ta end ise tagasihoidlikult kutsus, oli südamlik ja tähelepanelik, oma põhimõtete ja veidrustega. Ta mõte liikus, silm kadreeris ja näpp sügeles päästiku järele . . . . See oli ta ravimatu kiindumus. Ta elutööks sai hulgaliselt SUUREpäraseid enam kui poole sajandi vältel jäädvustatud fotosid meie…
-
Valgest Itaalia marmorist, otsekui renessansslinna jalutusväljakuks kujundatud katusseintega ooperimaja on juba ennast nüüdisarhitektuuri ajalukku kirjutanud, Oslo lahesopi vastaskaldal Tjuvholmenis avati vähem kui aasta tagasi veel üks oluline kultuuriehitis – Renzo Piano projekteeritud Astrup Fearnley nüüdiskunsti muuseum. Purjekujulise üldkonfiguratsiooniga, kanaliga pooleks lõigatud hoone välisviimistluses on kasutatud palju puitu, ja kuigi riigi majandusseis võimaldaks hoone kas või üle kullata, mõjub välisviimistluseks valitud puitlaudis siin fjordikaldal mitte ainult orgaanilise…
