Toeta

Kunst

  • Nüüdiskunst kõneleb praegusest maailmast

    Kas Veneetsia biennaali Eesti paviljoni toetamine on advokaadibürool Borenius esimene kord (nüüdis)kunsti sponsoreerida?
    Peeter Kutman: Kujutava kunsti puhul on see esimene kord. Kultuuri oleme varem toetanud, aga pigem nii, et oleme osaliselt tasuta projekte nõustanud.
    Priit Pahapill: Seekord andsime raha ja ilmselt teeme veel ühiseid asju, näiteks intellektuaalomandi alaseid koolitusi. Varem oleme toetanud Arvo Pärdi keskust, filmi „Püha Tõnu kiusamine”. Aga need on olnud üksikjuhtumid ja eelkõige…
    Reet Varblane
    5 minutit

  • 55. Veneetsia kunstibiennaali uued standardid

    Massimiliano Gioni kureeritud 55. Ve­neet­sia biennaali põhinäitus „Entsü­klopeediline palee” lõi Giardini pea­paviljoni ja Arsenale amfilaadsena kulgevas, lõputuna näivas näitusesaalide reas üldmulje, mis eristub eelmistest biennaalidest üksjagu. Visuaalselt (iga artefakti tasandil) midagi enneolematut ei ole, tervikmulje on aga sellele vaatamata üpriski meelierutav: väärtused sünnivad kunstiobjektide didaktilistest kooslustest, interaktsioonist. Näituse kuraatorimanifesti toetab seekord tugevalt ka kujundus (Carl Gustav Jungi ja Rudolf Steineri faksiimiled on kui kuraatori teeside ruumilised…
    Jaan Elken
    8 minutit

  • Tagasivaade Veneetsia biennaalile

    Kuidas toimib Eesti paviljon, kunstnik Dénes Farkasi ja kuraator Adam Budaku projekt  tänavuse Veneetsia biennaali kontekstis?
    Nimetage kõige enam meelde jäänud nähtus (väljapanek, teos, kohtumine) biennaalil.
    Indrek Grigor:
    Dénes Farkasi installatsioon „Ilmne paratamatus” („Evident in Advance”) rõõmustab ennekõike sellega, et on selgelt tunda, et tegemist ei ole ei Veneetsia biennaali jaoks konstrueeritud projekti ega autori senise praktika formalistliku koondkujutisega, vaid kunstniku loomingu sisulise arenguga. Farkas, vähemalt minu hinnangul, ei…
    8 minutit
  • Energeetiline Ruudt Peters

    Energeetiline Ruudt Peters

    Ruudt Peters on Hollandi ehtekunstnik ja skulptor. Ülimalt energeetilise isiksuse leiab kõikjalt: õpetamas Rietveldi akadeemias Amsterdamis, Konstfackis Stockholmis, Alchemias Firenzes, reisimas Hiinas, Indias, Mehhikos, Uues ja Vanas Maailmas otsimaks oma ideedele tõuget.
    Kui eriskummalised ja ekstravagantsed ta ideed ka poleks, oskab ta…
    Kadri Mälk ja Tanel Veenre
    8 minutit

  • Klaaskuuli maailm

    Oma CVd alustab Ivo Lill 1985. aastast: siis lõpetas ta ERKI  klaasikunsti eriala. EKABList saab teada, et Ivo Lill õppis ERKIs aastatel 1977–1985. Need kaheksa aastat ei möödunud just süvenenud õpihimu ja eriala põhjalikuma omandamise nimel, vaid mitmetel põhjustel tekitasid need peavalu nii kunstitudengile kui ka kateedris, dekanaadis, rektoraadis . . . . Või ehk siiski. Nüüd, ligi 30 aastat hiljem, on ta tõstetud ühele tunnustuspulgale toonaste õppejõudude ja…
    Tiina Käesel
    3 minutit

  • Taas üks uus toimekas kunstipaik

    Kes on Rundumi projektiruumi käigushoidvad jõud?
    Rundum Artist-Run Space’i veavad viis noort kunstnikku Kulla Laas, Mari-Leen Kiipli, Aap Tepper, Mari Volens ja Kristina Õllek. Nende ühine taust on fotograafia­õpingud Eesti kunstiakadeemias ning koos tehtud näitused: „Aknast ei näinud muud kui taanduvat halli” Katarsise projektiruumis 2013. aasta algul ja „Pöördumised” Hobusepea galeriis 2013. aasta kevadel, 2014. aasta kevadel tuleb üks ühisnäitus ka Draakoni galeriis. Mentorliku jõu ja…
    Reet Varblane
    2 minutit

  • Eesti fotokunstnikud New Yorki!

    Sam Barzilay on New Yorgi Photoville’i festivali algataja ja juht, kunstnik, kuraator ja galerist. Festivali juhtimise kõrval on Barzilay United Photo Industriese organisatsiooni ja galerii asutaja, ta kuulub ka mitmete tuntud fotoauhindade nagu Prix Pictet, Les Rencontres d’Arles ning New York Photo Awards žüriisse. Tallinnas viibis ta fotokuu organisaatorite kutsel, osales ArtProofi noore fotokunstniku stipendiumi žüriis ning pidas Tallinna Kunstihoones fotokuu näitusel „Kahtluse varjud” loengu.
    Te olete…
    Reet Varblane
    5 minutit

  • Üraski laul

    Peeter Laurits seletab inimolemise teispoolsust. Vastuolu seisneb selles, et seletamine-näitamine ise toimub siinpoolsuses. Vasturääkivust ei ole siis, kui võtta siinpoolsust kui topeltteispoolsust. Nii nagu üle lävepaku topelt astudes jõuame tagasi samale poole lävepakku ehk „sinna ja tagasi”. See on õnnestunud vormel niihästi kunstilises kui ka filosoofilises mõttes, kui teispoolsuse taolistel teemadel vaieldakse, sest „tagasi” tähistab seda, mida igaüks käega saab katsuda, kus ta parasjagu viibib ja…
    Andri Ksenofontov
    4 minutit

  • 15aastane Kiasma lööb uute ja vanade hittidega

    Seekordse kogude näitusega „Kiasma hitid” tähistab Soome nüüdiskunsti muuseum Kiasma oma 15. sünnipäeva. Kui tavapäraselt põhinevad kogude näitused mõnel teemal või läbival kontseptsioonil, siis seekordne sünnipäevanäitus vaatab kogu kollektsiooni, alustades 1960. aastate veel modernismi traditsiooni kuuluvate töödega ning lõpetades muuseumi viimaste ostudega, millest mõned on spetsiaalselt Kiasma jaoks loodud. Välja on pandud rahvusvaheliselt tuntud klassikuid, Soome olulisi kunstnikke ning publiku lemmikuid.
    Päris ilma läbiva teemata näitus siiski…
    Kadri Rood
    4 minutit

  • Muuseum peab muutuma koos kunsti, publiku ja ühiskonnaga

    Kiasma avamisest on juba viisteist aastat. Ameerika arhitekti Steven Holli projekteeritud hoone Helsingi kesklinnas ei ole mitte ainult nüüdiskunsti muuseum, vaid kultuuriinimeste üks meeliskohtumispaik.
    Kuidas Kiasma, Helsingi nüüdiskunsti muuseum, erineb teistest kunstimuuseumidest? Millised on selle spetsiifilised probleemid?
    Kiasma keskendub kunstile, mis on loodud 1960ndatest peale. Sellel põhineb ka meie kogu, millesse kuulub üle 8000 teose. Suurem osa teostest on Soome kunstnike loodud, kuid meil on arvestatav rahvusvaheline nüüdiskunsti…
    Kadri Rood
    7 minutit
Sirp