-
Säre tugevus on ehitada konstruktsioone ning seda võiks ta ka rohkem teha, kuna suurtest ruumiinstallatsioonidest saadavat intensiivset füüsilist kogemust on Eesti näitused väga kitsid pakkuma. Küll aga tahaks ka kogeda totaalsust, mida pakub näiteks argentiinlasest kunstnik Tomás Saraceno oma seebimulle, ämblikuvõrke ja pilvi meenutavates biosfäärides. Möödunud aastal Berliinis Hamburger Bahnhofis näidatud näitusel „Pilvelinnad” („Cloud Cities”) said külastajad kitsal redelil turnida mitmete meetrite kõrgusele, et siis hiiglasliku…
-
Noorus 1960. aastatel
Tapal sündinud Evi Tihemets tuli kunstiinstituuti sooviga õppida maalikunsti, kuid juhuste kokkulangemise tõttu hakkas õppima graafikat ja lõpetas 1958. aastal kõrgkooli raamatugraafikuna. Diplomitööks tehtud illustratsioone Kitzbergi näidendile „Libahunt” Tihemets ise suureks õnnestumiseks ei pea, kuid juhendaja Alo Hoidre toetas teda, öeldes talle instituudi lõpetamisel mällu sööbinud sõnad: „Valguse poole astujal varjud selja taha jäänud”. Ilmselt pühendas Hoidre ta esimesena litograafiatehnika paljutõotavatesse võimalustesse.
Kas noorel naisel…
-
Rääkides kunstikriitika suunatusest eri tüüpi publikule, on vajadus nii-öelda „kohaspetsiifilise” ehk konkreetse väljaande lugejaskonda arvestava kriitika järele ilmselge. Sellegipoolest pole mitte kõigi kunstikriitika tekstide puhul võimalik tajuda, et kirjutajal on olnud ettekujutlus tema kirjutise publikust ning päevalehtedesse, Sirpi või KUNST.EE-sse laekuv tekst ei erine põrmugi oma metodoloogilise lähtepunkti osas. Minu arvates võiks aga kriitika kohaspetsiifilisus olla enesestmõistetav: see aitab astuda olulise sammu nüüdiskunsti parema kommunikeeritavuse suunas.
Publikule…
-
Oma uurimustes olete keskendunud osalemisele, mis on praeguse aja demokraatia, kodanikuühiskonna üks alusmõisteid. Olete nelikteose „Osaluse kvadroloogia” („Participation Quadriloge”) idee algataja ja peamisi koostajaid. Oma käsitlustes olete pööranud tähelepanu selle alusmõiste liig-, isegi kuritarvitamisele: „väärtuslikkuse, võltssolidaarsuse ja poliitilise korrektsuse korrutamisest nostalgiliseks muutunud pealispinna varjus on osalusest saanud vastutust vältivate poliitikute ettekääne”, kui kasutada teie Kumu loengu tutvustuse sõnastust. Osalusele selle tegeliku tähenduse tagasiandmiseks olete osutanud konfliktse…
-
Sillaku sõnul peab ta kunstiteoses oluliseks kolme komponenti: kontseptsiooni, tehnikat ja poeetikat. Mõnede kunstnike teostes, näiteks Tiit Pääsukese puhul, on Sillaku arvates olulisem tehnika, Peeter Mudisti puhul poeetika. Sellest loogikast lähtudes võiks noorematest maalikunstnikest kontseptuaalseks pidada Mart Vainret, Manfred Dubov-Kalatskit aga poeediks. Tema enda töödes olevat nende osade protsentuaalne suhe 40, 40 ja 20. Samamoodi olevat kontseptsioon ja tehnika oluline ka teistele näitusele kutsutud kunstnikele. Sillak…
-
Praeguse maalikunstnike näituse puhul tuleb rõhutada kahte momenti: see on hästi, kohe väga hästi kujundatud, iseäranis, mis puudutab muuseumi suurt saali, ning mõjub tõesti kompaktsena. Kompaktsena – nii taseme kui ka sisuliste hoiakute, suundumuste mõttes. Loomulikult ei hõlma need suundumused kogu meie maalikunsti, vaid ikkagi ainult seda osa, mida sellel väljapanekul saab vaadata. Ma pole aga sugugi kindel, kas kunsti ühe valdkonna (isegi endiselt ennast lipulaevaks…
-
Valikus on ka kõikuva tasemega töid, kus on näha disaineri-klienditeenindaja ja tellija-kuninga kompromissi. Sellised delikaatsed olukorrad lahendab Kekišev MIKS (mida iganes keegi soovib)-moel. See tähendab kujundite, tüpograafia, taustade kuhjamist, resultaadiks totaalne visuaalne kokteil (Tiit Härmi balletiõhtu plakat). Tavaliselt jääb tellija rahule, kuna kõik tingimused on täidetud. Kuigi selline kollaažil põhinev lahendustee sobib autori visuaalse keelega, ilmneb loomeprotsessis siiski teatud tujutust ning see paistab tulemusest välja ka.
Plakat…
-
Arhitektuuri- ja disainigaleriis eksponeeritud suuremõõtmelised digiprindid moodustasid mõjuva pildimaailma raamatuist nagu Viivi Luige „Tubased lapsed” (2006), Kadri Hinrikuse „Miia ja Friida” (2008), Tiia Soasepa „Jõemehike” (2009) või Leelo Tungla „Seltsimees laps ja suured inimesed” (2008).
Näitusel „Vanad muinaslood” lastekirjanduse keskuses esinesid möödunud aasta algul vendade Grimmide juubeliaastal Eesti ja Moskva parimad raamatuillustraatorid. See näitus oli eripärane oma tõsises, isegi süngevõitu meeleolus. Oli ju saksa humanistide kogutud lugude…
-
Pärast lugude kirjutamist algas töö illustratsioonidega, mis saadeti meie lastekirjanduse keskusesse. Selles Tallinna vanalinna majas on piltide jõud olnud alati sama oluline kui kirjutatud lood. Mitmed rahvusvahelised raamatuillustratsioonide näitused nii Eestis kui mujalgi on saanud tuule tiibadesse just sealt.
Eesti lugejatele on ungari muinasjutud ja lastekirjandus olnud tuttav ja kallis juba üle poolsajandi. Mõnigi maailmatuntusega ungari lasteraamat on ilmunud eesti keeles mitme kordustrükina ja lõviosa kogu ungari…
-
Elu ja inimolemise põhialuste uurimine on oluline kõikidele mõtlevatele inimestele, seega mõtleme koos: tulevikus on meil orgaanilisest materjalist ökokodud, energia hankimiseks kasutame elektri asemel bakterite loodud ressursse, 3D-printerite abil saab rakukude kasutades oma kehaosi ise taastoota, tulevikusuhtlus ei peitu mitte internetis ja võrgustumises, vaid hiire närvisüsteemi toimimismalle järgides meie sees: muusika, mida kuulame, on bakterite või kingloomade, mitte tavapäraste lustipillide toodetud, „ümberprogrammeeritud” korallid päästavad meid üleujutustest,…
