-
Manovich vaatenurk on põhimõtteliselt teistsugune: ta on pannud rõhu tehnoloogia mõjule filmipildi valmistamisesse optikaeelsete või järgsete protsesside tulemusena. Kuid paradoksaalsel viisil sekkuvad tehnoloogilised muutused justkui ka narratiivsesse filmi: Manovich viitab „filmiloojate reaktsioonidele jõuliselt filmi järeltootmisse tungivale arvutitehnikale” (lk 284.), kus ta mainib Dogma 95 liikumise ja „taskukohaste digitaalvideokaamerate võimalusi kasutavaid” filme, mainides Mike Figgise „Ajakoodi” („Timecode”). Dogma 95 filmides hakatakse kasutama taskukohaseid kaameraid, need annavad uue…
-
Üheks selle uurimuse koostamise põhjuseks toob raamatu autor välja ka oma soovi vältida viga, mis on tehtud filmiajaloo kirjutamisel. Filmi sündi hakati analüüsima ja filmiajalugu kirjutama sedavõrd hilja, et filmikunsti sünnist saab rääkida vaid juhuslike katkete ja näidete kaudu. Uue meedia uurimisega seotud kultuuriliideste keel on oma varases arengujärgus nagu filmikeel sada aastat tagasi ja oleks vale see asjaolu tähelepanuta jätta. Lev Manovich on arvamusel, et…
-
Tänapäeva pihustunud väärtushinnangud on pihtimuslikkuse ja intiimsuse kunstis pulbriks jahvatanud. Üksik aaloe aknalaual ei kõneta naljalt enam kedagi. Ent, peatu! Kontuur vonkleb mustris justkui teades, kuhu välja jõuda. Aga ei, siis teeb käänu ja jõuab hoopis kuhugi mujale, jättes meile tunde, et nii peabki olema. Eksituste galaktika, mis suudab meid veenda, et selline ongi elu. Mõistatuslik. See on kogenud rändaja igavene naasmine. Tõestus, et kõige ühitumatumad…
-
Nimetage Ladina-Ameerika nüüdisehtekunsti spetsiifilisi jooni ja kas neid võib näha ka tarbekunsti- ja disainimuuseumi näitusel?
Kuigi on vägivaldne teha üldistusi poolemiljardise elanikkonnaga ala kohta, on Ladina-Ameerika ehtekunstis siiski jooni, mis eristuvad selgelt Euroopa tänapäevase ehtekunsti traditsioonist. Põhiliselt eristab seda rohke religioosse sümboolika tarvitamine või/ja religiooni üle mõtisklemine. Religiooni puhul ei ole alati tegemist puhta katoliikluse ega ka mõne konkreetse põlisusundiga, vaid rahvausundiga ehk religioonide omapärase seguga.…
-
Suur osa Ladina-Ameerika ehtekunstnikest paljastab ehete kaudu oma maa, rahva ja kultuuri haavu. Noore Kuuba kunstniku Carlos Martieli ehe „Karvane tuli” (2008, kasutatud padrunikest, juuksed) on kantav nii, et käsi ja ehe moodustavad relva kuju. Mõistagi viitab teos vägivallale, nagu ka Colombia kunstniku Nicolas Estrada teos „Patt” (2008, hõbe, kuld), mis kujutab endast nugadest kaelakeed kui ümberringi valitseva julmuse sümbolit. Mehhiko kunstnike Tsimani Jesus Renteria ja…
-
Möödunud reedel kuulutati Hopi galeriis välja aasta tekstiilikunstnik, noor tekstiilikunstnik ja tekstiilitegu. Autasustatute tööd on galeriis vaadata kuni 2. IV. Tänavu kuulusid žüriisse EKLi asepresident Anu Kalm, tarbekunsti- ja disainimuuseumi direktor Merike Alber ja peavarahoidja Kai Lobjakas, Terje Luure, Postimehe ajakirjanik Tiina Kolk, 2011. aasta tekstiilikunstnik Mare Kelpman ja tekstiilikunstnike liidu esindaja Ene Pars.
Anu Kalm, kas žürii oli tänavuste tekstiiliautasude suhtes üksmeelne? Millistest kriteeriumidest valikul…
-
Ühtlasi osutab just linoollõigetega ümbritsetud maal sellele, et Kuusingu maale ja graafilisi töid ei ole vaja eraldada, vaid neid tuleb käsitleda koos tervikuna: kui tehnikast tulenevad visuaalse keele nüansid kõrvale jätta, on need olemuslikult sarnased, loovad naivismi ja sürrealismi sünteesis argimütoloogilisi maailmu, kus harilikus situatsioonis avaldub mingil hetkel metafüüsiline mõõde või hoopis pääseb valla maagiline realism. Lisaks maalide ja graafiliste kompositsioonide vahel rändavatele tegelastele, sümbolitele ja…
-
Üllatused Anu Raua näituselt muidugi ei puudu. Esiteks nähtu jõud ja intensiivsus. Teiseks ülespandu suur joon ja maht, sealjuures Ene-Liis Semperi halli karva seinapind, mis paneb harjunud valge asemel ergavad vaibad eriti elama. Kolmandaks, vana autentne rahvalooming kõrvuti Anu Raua omaga. Pikk uhke aiateibasse tõmmatud kindarivi. Ja seegi, et tegemist on tarbekunstiga, mille eksponeerimist Tallinna Kunstihoones on sageli küsitavaks peetud. Just nimelt see, et sündmus toimubki…
-
Inimese ja looduse side
Ka Anu Raud on oma lugude jutustamisel kasutanud märkide keelt. Kunstiinstituudi ajast peale on teda huvitanud meie kultuuripärandi kogumine ja säilitamine. Kunstnikuna kerkis ta esile 1970. aastate teisel poolel, kui tõi põimevaipa uue lähenemise, jätkas seda suunda 1980. aastatel, kui tarbekunstis valitsenud uusrahvuslikkus peegeldas ühiskonnas tugevnenud rahvustunnet. Pea ainsana on Anu Raud tänaseni välja keskendunud rahvakunsti loovale interpreteerimisele.
Tema vaipadesse on kootud nii tähenduslikke…
-
Miks on sulle ja sellele näitusele, sellele spetsiifilisele materjalile, oluline eksponeerimine kunstimuuseumis esimest korda?
Sellele küsimusele saab vastata kahte moodi. Esiteks on oluline silmas pidada, et need joonistused, maalid ja fotod ei ole tehtud näitusel eksponeerimiseks. Kogu näitusematerjal on valminud ainult üht eesmärki järgides: animeeritud filmi tootmine. Sellest perspektiivist on kõik eksponaadid produktsiooniprotsessi kõrvalsaadus. Ent meie (kaasa arvatud näituse kaaskuraator David d’Heilly) usume, et siin esindatud…
