-
Kunstniku loodud uued karakterid on värvikad oma ebaproportsionaalsuses. Mitte ükski elav inimene pole nii sümmeetriline ja kaunis, kui seda on antiikkreeka skulptorite loodu. Arvatakse, et alguses kopeerisid kunstnikud reaalseid inimesi ning seejärel hakkasid ilustama, heites kõrvale need omadused, jooned ja ebakorrapärasused, mis ei vastanud nende ettekujutusele täiuslikkusest. Inna Grincheli eesmärk ongi anda ideaalvormidele elus reaalne kuju. Teda ei huvita naiselikkuse ja mehelikkuse aspekt, vaid pigem isiku…
-
Paljudele filmiversioonidele aluse andnud „Bagdadi varga” lugugi pärineb rikkalikust „1001 öö” varasalvest. Rodgers on valinud esimese, Hollywoodis filmitud Raoul Walshi 1924. aasta tummfilmi, kus Douglas Fairbanks lõi filmiklassikasse läinud õilsa pikanäpumehe rolli. Sellele järgnesid mitmed Ameerika ja Euroopa, aga ka India Bollywoodi versioonid. Lugu on seda väärt, sest sellest saab vändata melodramaatilise armastusfilmi, patriootliku suurteose, kostüümidraama või ka kelmikomöödia. Seal on kohta laulul ja tantsul, eksootikal…
-
* Jaan Toomiku installatsiooni „Projekti 16.05 1992 – 31.05.1992” taustade ja tähenduste kohta on põhjaliku artikli kirjutanud Hanno Soans näitusekataloogis „Möh? Fui! Öäk! Ossa! Vau! Eesti kaasaegse kunsti klassika” (Tartu Kunstimuuseum, 2012, festival „Art ist kuku nu ut”). Toomiku töö „kohalik meediakarjäär” sai nii foto kui ka tekstina alguse ajalehtedes Sirp 12. VI 1992 ja Eesti Aeg 17. VI 1992. Töö „teine tulemine” massimeedias sai alguse…
-
Linnagaleriis on väljas Mare Vindi tušijooniste sari „Pargimaastikud”. Jalutada pildi juurest pildi juurde on tõesti nagu pargis – iga vaatepilt on ühtemoodi ilus. Nicolas Boldych, „Manu propria” triennaalist osa võtnud kunstnik, leidis Mare Vindi tööde joontevõrgust „labürindid, mis vangistavad pilgu elliptiliste kujundite külluses” (Sirp 6. IX). Tõepoolest, Mare Vindi joon peab kinni ühest graafilise kunsti põhireeglist: faktuurjooned omavahel kokku ei puutu. Tema viirutuste joon on vabale…
-
Nii Eha Komissarov1, Jüri Hain2 kui ka paljud teised on rõhutanud, et Vindil kujunes juba varakult välja omapärane stiil ja et ta on suures osas jäänud truuks algusaegade esteetilistele taotlustele. Hain on lisanud, et kuigi Vindi looming on justkui ajatu, on see siiski pidevalt teisenenud. Teisenemine on toimunud abstraheerumise ning pildiruumi osade omavaheliste suhete tinglikustumise suunas. Seda võib eriti hästi märgata „Mineviku linnade” puhul. Kunstniku enda…
-
Mis oleks võinud teistmoodi olla?
Üritusel osalevate inimeste arvu tõttu oleks pidanud galeriidevahelisele transpordile rohkem mõtlema. Liiga palju osalejaid on aga asi, millega järgmine kord teame arvestada.
Kas on lootust galeriide jätkuvaks, ka sisulises mõttes, koostööks?
Galeriide jätkuvasse sisulisse koostöösse pole mitte ainult põhjust loota, vaid ka uskuda. EKKAK edendab partnerite koostööd ning lähiajal on plaanis hakata koostama galeriide „Hea tava” dokumenti, mis aitaks galeriimaastikku sisulises plaanis korrastada. Kui…
-
Kogu üritust kroonis Vaala galeriis vestlusringina reklaamitud dialoog, pikitud vähemalt osaliselt nelja avamise alkoholist inspireeritud piinlike vahejuhtumitega. (Remargi korras: briti galeriiomanik Ruth Vered selgitas mõned aastad tagasi, et alkoholi pakkumine näituste avamisel on ülioluline, sest kergelt joobes külastajad teevad galeriile sobivamaid kunstioste. Mis siin salata, ühtlasi aitab kultuuriüritustel pakutav alkohol õlitada ka kunstivälja sotsiaalsete mängude hammasrattaid.) Igal juhul, paratamatult tekkis küsimus, kellele ja milleks seda kõike…
-
Esmajoones huvitas meid neoliberaalse turumajanduse nähtamatu käe surve kultuurile. Kakskümmend aastat uut iseseisvust on õpetanud ühiskonnale selgeks neoliberaalse retoorika – tasuta lõunaid ei ole ja raha ei tule seina seest – ning ka riigijuhtimises on juurutatud uued avaliku halduse põhimõtted (new public management), mis tõstavad kilbile ärimaailmast pärit kuluefektiivsuse ja ühese mõõdetavuse. See kõik on voolinud avalikkuse arusaama riigist ja kultuurist ning sellest, kas ja millist…
-
Päeva avades tõi Egge Kulbok välja, et ühiskonna innovatsioon lähtub majanduslikest impulssidest, mis stimuleerivad ja toestavad kultuurilist tegevust. Samas vajab majandus oma arengu toestamiseks rahvusteadvust ja kultuuri. Majandus ja kultuur on omavahel lahutamatud, muna ja kana seoses, andes vastastikku impulsse. Egge Kulbok-Lattik kirjeldas ka, kuidas omaalgatuse ja kultuuripraktika kaudu kanduvad rohujuuretasandile eliidi ideed, millega tagatakse masside toetus, ja see võimaldab esitada eliidil poliitilisi nõudmisi. Nii toimus…
-
Palju eesti kunstnikest on teinud altarimaale? Meenuvad Johann Köler, Jüri Arrak, Uno Roosvalt. Nüüd on Andres Tolts saanud maha Rohuneeme kabeli altarimaaliga, tellija on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Viimsi Püha Jaakobi kogudus. Maal pühitseti sisse 5. augustil. Jakobi kogudus on üldse kunstilembene, peakirikus on ridamisi olnud kunstinäitusi. Kabeli hävitasid võõrvõimud, kuid nüüd on see rannarootslaste stiilis puukirikuna ilusti üles ehitatud.
Peaks vist meenutama, et rootslaste asundused polnud…
