-
Momendil kunstnik ei tea veel isegi, kuhu ta suundub.
Selle näitusega on Ago Teedema püüdnud näidata mõningaid sümpaatiaid, antipaatiaid ja protsesside isiklikke tõlgendusi. Mõneti olevat tegemist eneseotsingute visualiseerimisega autori sisekosmose hetkeseisus. Kandvaks teljeks jäävat üksikindiviidi ja ühiskonna igikestev vastuolu, kus on segunenud nende konflikt koos võimetusega üksteiseta iseseisvalt eksisteerida. Ago Teedema, kes arvab, et „unistada tuleb suurelt”, pääldistas oma näituse „Maa – võitlev planeet”. Saatesõnades nimetab Teedema…
-
Nihutades tähelepanu üldmuljelt detailidele, pääseb domineerima kogu installatsiooni robustne teostus, mis hõlmab nii skulptuuride vormi, tehnilisi lahendusi kui heli. Tehnokraatiat idealiseerivasse steam-punk-esteetikasse suubumise välistab aga Kaselaane töö antropomorfsus, mis ennekõike väljendub kerajate kehadega figuuride koletislikes maskides, aga ka realistlikes käe- ja jalalabades, mis kooskõlas autori kavatsustega viitab libaolevuste paralleeli kaudu figuurigrupi mütoloogilisele taustale. Samasugusel inimlikkuse ja tehnokraatia vastuolul töötas minu arvates ka Linnagalerii installatsioon „Tulge tagasi,…
-
Valdkonnasiseselt on mitu spetsiifilist probleemi, millel on oma mõju ka lugejale, nende hulgas fotograafide ligipääs olulistele sündmustele, autoriõigustest möödavaatamine, fotoajakirjaniku eetika ja suhe subjektiga, meediakonkurents ja pidev konkureerivate väljaannete töövõtete kahtluse alla seadmine, meediaväljaannete pildipankade säilivus ja kuuluvus ning lugejale vahest kõige nähtavam – „uus demokraatia” ehk väljaandele odavamate, ent juhuslikumate amatöörfotode eelistamine professionaalsele tööle. Samas on ka võimalusi, mis lubaksid huvitavaid lahendusi, näiteks pildipankade ja…
-
Fotokuust ja fotokunstist räägib fotokunstnik, EKA fotoosakonna õppejõud Marge Monko
Programmi „Tallinn – Euroopa kultuuripealinn 2011” raames on plaanis fotokunstifestival, mis ületab festivali tavalise ajalise mõõtme ja kestab terve kuu – fotokuu. Miks on vaja fotot (fotokunsti) teiste visuaalkunsti meediumide seas eraldi välja tõsta, kui kaasaegse kunsti näitustel on peamiselt väljas kas fotod või siis nii-öelda liikuv foto ehk videokunst?
Fotokuu näol on tegemist fotokunstnike ühenduse…
-
Linnagalerii tagumises ruumis istub mingit ajatut meeleolu endaga kandev Anna Hints kõrge postamendi otsas. Tema ette on asetatud kausike raha kerjamiseks, kuid puudusekannatajana ta ei mõju. Kunagi 1990ndate lõpul Pariisis käies hämmastas mind kerjuste semulik olek, küllap hakkab see meilgi juurduma. Varasest noorusest meenub, et kerjus oli ikka natuke häbeliku moega ning vähemalt üritas ahastavat nägu ette manada. Juhuse tahtel sattusin kohe pärast galeriikäiku ka ehtsa…
-
Ka meie kunstigrupis valitseb Leningradi vaksalis meelesegadus. Me ei saa edasi. Saatkonna buss on juba käinud, käima peal ja veed juba läinud või tulemas. Hargneme, kes kuhu. Tuleb sünnitada kohapeal. Kohe on selge, et mina väljaku alt metroosse ära ei kõnni, trepp on libe ja jalg valus. Pealegi on mul maa alla veel vara minna. Näitus ka veel pikali põrandal. Niisiis, kaupleme takso number 1. Suund…
-
Kas nimetatud põhjustel või lihtsalt masu tõmbetuultes on tekkinud rida uusi disainibüroosid, kes pakuvad lisaks tööstusdisainile ja tootearendusele ka disaini strateegilise kasutuse nõustamist ning disainialast auditit, teenuste arendust ja palju muud. Disainerid on aru saanud, et üksi tegutsedes on kõiki neid teenuseid keeruline pakkuda, et ainult ühisel jõul saab minna edasi. Paljud vanad tegijadki on laiendanud oma ridu, sest käes on suured tööd.
Ilmekas näide on MaDis-Stuudio,…
-
Naima Neidre looming esindab eesti graafikakunsti kõrgtaset nüüd juba üle nelja aastakümne. Allegooriline maailmatunnetus ning isiklik tundlikkus on juhtinud autori kätt ka selle näituse tušijoonistustel. Tema joonistuste laad on olnud alati habras, ent ühtlasi eepiliselt mõjuv. Sündmuste ja varjukujudega täidetud võrgustikest aimub inimsaatusi, emotsioone, unenäolisi kaudseid vihjeid ja kulgemisi. Algselt ofordile pühendunud, on Naima Neidre just viimastel aastatel korraldanud juba mitu tähelepanuväärset joonistuste näitust. Joonistus on…
-
Kui esimestel näitustel ei aktsepteeritud meie oludes uuel tehnoloogial põhinevaid paljundusviise ja piirduti traditsioonilistes estampgraafilistes tehnikates looduga, siis tänaseks on „digitaalne revolutsioon” nähtav ja tunnustatud tõsiasi ka Eduard Wiiralti nimega seotud näituste kontekstis. Kõnealune väljapanek kinnitab tõika, mille rahvusvaheline graafikakogemus on juba varem reeglistanud: uus ei tähenda varasemast täielikku lahtiütlemist ja aitab teritada pilku ka hästi tuntud tehnikate väljenduslike võimaluste avardamise suhtes. Kunagist kartust, et digitaliseerimine…
-
Ene Pars tegutseb kunstnikuna väga kindlas nišis, kujundades rahvuslikust tekstiilipärandist tänapäevaseid vormistusi. Ta on aastaid, ammu enne tenniseid ja kummikuid, rahvusmustreid interpreteerinud ja kaasaegsesse keelde tõlkinud. Selle peamine väljund on suurendusena mõjuvad detailid rahvuslike tekstiilide värvi- ja mustrikooslustest lapitehnikas teostatud tekstiilidena. Tehniliselt filigraansena on ta omakorda eriliselt väärtustanud ja uuele tasandile viinud ka lapitehnika, tõstnud selle voodilt ja aksessuaari staatusest seinale iseseisvaks suuruseks. Meeldiv ongi see…
