-
Milline on sinu esmamulje eesti kaasaegsest kunstist või vähemalt sellest osast, millega põgusalt tutvusid?
Saabusin Tartusse bussiga Riiast, nii et sain veidi aimu selle maa geograafiast. See on parem, sest lennukiga tundmatusse paika maanduda on väga desorienteeriv. Olin poolteist päeva Tartus ja kolm päeva Tallinnas, mis on piisav vaid pealiskaudseks tutvumiseks. Tartus oli kohe tunda, et tegemist on väikelinnaga. Ma ise olen Kasselist, „documenta”linnast, mis on…
-
Seda, kuivõrd sobilik on see ruum selliste ettevõtmiste jaoks, sai äsja kogeda Tartu kunstnike aastalõpu näituse raames sinna rühmituse Duul installeeritud „Hommage xyй-d” vaadates. Töö populaarsusest tulenevalt jäeti see ju kolmeks lisapäevaks uhket üksindust nautima, mistõttu oli magistrantide ülesanne seda raskem: kuidas millelegi niivõrd ruumi endale allutavale ja elamuslikule järgneda? Esmasel kogemisel keset avamise virvarri (kus näituse pealkirjast „L. I. H. A.” tulenevalt pakuti purkidesse villitud…
-
Kui juba rahvuspõhiseks minna, siis näituse paljude tööde hulgas on kõige huvitavamad leedulaste ja eestlaste maalid. 26 kunstnikust 18 on naised, mis tõestab veel kord, et kunstis on naiste sajand ning et kaasaegse naiskunstiajaloo jätkuna olid kõik videoteosed, sh mõned performance’ite dokumentatsioonid, naiskunstnikelt. Kusjuures, lätlaste seitsmest kunstnikust olid kaks naised. Muuseas, Neonilla Medvedeva oli Leedu näitusel väljas omanäoliste krokiidega, mis Tallinna näituseks teiste poolt välja puksiti,…
-
Kui tahetakse esile tõsta huvitava pildimaterjaliga kaunist, paksu ja rasket esindusväljaannet – eks iga institutsioon vajab oma tõsiselt võetavat suveniiri – ja nimetada seda antud valdkonna esimeseks käsitluseks, mis päriselt tõele ei vasta, siis on see otsustajate õigus. Kuigi just möödunud aastal nii kunstiteadlaste ühingu kui ka EKA kunstiteaduse instituudi eestvedamisel arutati mitmel korral kunstiajaloo (või ka visuaalkultuuriajaloo) kirjutamise põhimõtteid praegusel ajal ning meil ilmus õige…
-
Enn Tegova on arhetüüpne tartlane, ühtlasi nii igavese tudengi kui õppejõu elav kehastus, postmodernistlik raudne modernist. Tema näitus lastekunstikooli galeriis rõhutas Tartu ajutisust vägagi. See näitus muutus ise pidevalt. Tegova muudkui tõstis lõuendeid ümber, lasi õpilastel maalida pilte juurde, lisas igasuguseid absurdihõngulisi detaile. Maalidel on ähmaselt linna-, eriti iidseid elemente ja kunagi siin elanud, nüüdseks põrmuks saanud igavesi kuulsusi. Ühel maalil kujutatud liivakünka otsas troonivat keskaegset…
-
Kunstnikud on lähenenud rahale lapselikult naiivselt, kuid mänguliselt, sest igaüks saab galeriis valida ja valmistada oma ideaalse raha. Päris rahatähtedelt on eemaldatud portreteeritava isiku nägu ja asendatud see peegliga. Nõnda saab külastaja tunda ennast hetkeks Koidula või Jakobsonina, nii ennast ka üles pildistada. Dokumenteerida selle enneolematu sündmuse. Autorid on uurinud ka raha ajalugu. Tegemist on interdistsiplinaarse ning interaktiivse väljapanekuga, mis on praegu aktuaalne. Tänavaküsitlusega püüti jõuda…
-
Maal, millel on kujutatud Eesti lipu sees Ungari lippu, ning väiksemõõduline tahvel, millel on näha Eesti vapilõvi ja Ungari ajaloos tähtsat rolli mängiva Bocska suguvõsa vapilooma ühendatud kujutis, on valminud kunstnike varasemast loomingust tuttavas laadis. Kunstnikud tegid oma varasema, Ungari poliitilist elu kajastava videoprojekti idee ümber, kui instituudi senine juhataja pidi ametist ootamatult lahkuma. Nad palusid, et nii, lahkuv kui ka uus juhataja jätaksid üheminutilisel vaikushetke…
-
Kõik see juhtus pärast sellel näitusel välja pandud piltide valmimist – Tartu muuseumi näitusel võib esimest korda näha, kuidas kõik algas. 1980. aasta kevadel oli Rajangu lõpetanud keskkooli ning tegeles mitmesuguste ekstaasi viivate meetoditega (ka paastumine), eesmärgiks teadvuse seisundi muutmine. 1981. ja 1982. aastal järgnes sellele äärmiselt intensiivne loomeperiood, mille jooksul valmis teravdatud vaimses seisundis kogetu põhjal hulk joonistusi. Isikliku kogemuse kõrval kasutas ta ainesena vanu…
-
Maalinäitus pakub end kuraator Jaan Elkeni sõnastuses siiski kui rahavahetusaegse Eesti õhustiku rekonstruktsiooni, milles on kahtlemata intriigiidu olemas, seda enam et „formaal esteetiliselt protsessi visuaalset külge dokumenteerivate lahenduste (Siim-Tanel Annus, Mall Nukke) kõrval on näitusel esindatud ka nn psühhoanalüütiline liin”.
Esmalt aga enesestmõistetavast, ehk illustratiivsestki. Annus monumentaliseerib 15, 6 protsenti sajakroonise pinnast talle „Raha ja poeesia” näituselt ja varasemastki tuttavaks saanud käekirjas. Nukke nostalgilistesse, vabas pintslitöös suureks…
-
Repnau on harvaesinevalt läbimõeldud pealkirjadega litode abil Solarise, Viru keskuse ja eesti keeles eimidagi tähendavate metroplaza’de arhitektoone materdades visanud kivi ka kultuuripealinna kapsaaeda. Missugust uut kultuuri see „Tallinn – Euroopa kultuuripealinn 2011” meile pakub? Suur osa sündmustest on aastatepikkuse traditsiooniga, „Tallinn – Euroopa kultuuripealinn 2011” päästab mõned programmid masuaja rahanappusest, samas puudub kultuuripealinna tegevusel pikemas perspektiivis positiivne programm: suurinvesteeringuid kultuuriehitustesse tegelikult pole. Kunstnikku painab veel küsimus,…
