-
CoBrA näitus on teretulnud kunstiajaloo järeleaitamistund: Kumus on avatud eesti pagulaskunsti ülevaade, kus võib mitmeid teoseid belgia kunstnike omadega võrrelda ja näha lähedasi taotlusi, kuigi pagulaskunstnikud kippusid olema konservatiivsed. Eestis seevastu olid aastad 1948–1951 stalinistliku kultuuripoliitika kõige kurvem aeg. Ometi toibuti ja 1960ndate maalis võib leida samasugust maalikäsitlust. Abstraktsest ekspressionismist Eestis võime rääkida alles lähiajaloos, ent näiteks Tõnis Vindi ringis arutati informalismi üle juba 1960ndail.
Kunstihoones avaneb…
-
Ilma küsimärkideta pean „Gender Check’i” kõige olulisemaks Ida-Euroopa kunsti käsitlevaks projektiks viimastel aastatel. Kahjuks nii oluline kui see näitus ka ei ole, Eesti meedias jäi see peaaegu kajastamata, välja arvatud Heie Treieri artikkel Kunst.ee’s. Tegemist ei olnud pelgalt ühe suure ülevaatenäitusega, kuhu olid kaasatud kõik endise Euroopa sotsialismileeri rahvad, vaid projektiga, millega üritati uurida soolisuse kujutamist Ida-Euroopa kultuuris. Näitusele, konverentsidele ja nii kataloogi kui antoloogia väljaandmisele…
-
Kui vaadata viimasel ajal avaldatud inimõigusi ja soolist võrdõiguslikkust käsitlevaid artikleid ning nende Interneti-kommentaare, võib väita, et tähendusi tahavad muuta emotsionaalsed inimesed, kes konstrueerivad tegelikkust iseseisvalt ja kindlustavad seda konstruktsiooni sotsiaalselt. Tegelikkuse iseseisva konstrueerimise all pean ma silmas seda, et iga kommentaator võtab aluseks mõne teksti ja selle esitusviisi, vaadeldes seda enda valitud vaatepunktist, tihtipeale kaotab kommentaar oma tähenduse, sõnumi ja mõtte, saades artiklist endast olulisemaks.
Müütide…
-
Ei kuraator ega kunstnik ole näitusele andnud erilist, vaatajat suunavat pealkirja: nad on jäänud neutraalse „töö” (work), isegi mitte „kunstiteose” (artpiece) või „installatsiooni” (installation) juurde. Samas on nad pidanud vajalikuks rõhutada just eksponeerimisviisi ehk siis kunstniku nelja töö (installatsiooni) dialoogi moodustamist. Tuleb tunnistada, et see on neil igati õnnestunud, kuigi muuseumi alumise korruse valge kuubi atmosfääris ei ole mingeid trikke tehtud. Väljapaneku kujundus on igati minimalistlik:…
-
Treumundi näitust võis esimest korda näha Tallinna Kunstihoone galeriis selle aasta aprillis. See koosnes suuremalt jaolt praegu väga levinud staatilise rõhuga fotodest erinevates (kuid enamasti justkui külmunud) poosides autorist ja tema sõpradest. Kui ei teaks, poleks põhjust seda seostada seksuaalvähemustega. Vaid tööde pealkirjad viitavad sellele. Iseenesest on huvitav fenomen seegi, et kunsti lahterdatakse autori seksuaalse käitumise tüübi järgi. Pärast kolmkümmend ja enam aastat homoaktivismi ei julgekski…
-
Näitusel domineeris irooniline, mõnikord sotsiaalkriitiline lähenemine. Nils Hindi kaelaehe kahvli otsa aetud kuldse makaroniga toimib pillavuse, rikkuse ja kapriisi sümbolina. Sõnum mõjub veelgi tugevamalt, kui vaataja pilk liigub tema teisele teosele, kaelaehtele, mille puhul kandja kaela ümber on käärid. Kontrastsusele ja iroonilisusele on rõhunud ka Rainer Kaasik
Aaslav oma tiibaltari moodi kapis eksponeeritud töödega: „Püha Eligius” (2010) on kui haavatav märter ja erootiline „Ööliblikas” (2010) kui taevast…
-
Oma vahendeid valitsevale kunstnikule pole loodus kunagi olnud ahelaiks, vaid enda isikupära kehtestamise meediumiks oma ja ühes sellega nii või teisiti ka ajastu maailmapildi väljendamisel. Kunstniku mina osatähtsus on muidugi kasvanud individualistlikul uusajal, ent pole tähtsusetu olnud varemgi: näiteks võib tuua kas või teadaolevate VanaEgiptuse arhitektide ja skulptorite küllalt pika loendi ning uurimusi, mis on pühendatud kunstniku isiksusele selles kultuuris. Mimeetiline alge, illusiooni taotlemine on ainult…
-
Teatavasti on maalikunstis kõige raskem ja kõige elegantsem vältida ideid . . . .
Peab tundma Prantsusmaad, et mitte esitada küsimust: kuidas võib saavutada Prantsusmaal tähelepanu realistliku meremaaliga? Prantslaste rõhuv enamus on pärit maalt. Töö ja urbanistlik miljöö on neile raske taak, kõik nädalavahetused ja puhkused on õnnemaa. Mingi soe tunne lehmade, kanade, lammaste ja eriti kukkede vastu. Nostalgia. Ja meri pole erand. Kuigi mina maalin pigem vett kui…
-
Näitus jaotus justkui kaheks eraldi osaks: kunstniku valitud objektid kompositsioonidena ehk siis „ehedal kujul” ning nende kõrval kompositsioonide põhjal valminud maalid. Maalidel puudub ruumiillusiooni moment, objekte on tasapinnal kujutatud lamedana. Samale tasapinnale toomine asetab eri kuju ja mõõtmetega esemed nii-öelda ühele pulgale, mistõttu oluline ei eristu ebaolulisest ning külg külje kõrval seisvad objektid mõjuvad võrdsena. Kunstniku tegevust võib võtta ka mänguna. Esmalt tuleb detailirohkest seadest otsida…
-
Aafrika kunst tundub üldse Euroopas moes olevat: seda võib näha ka praegu kestva KaguHispaania Murcia regioonis peetava „Manifesta” puhul, mille kohavalik oli seotud just nimelt Põhja-Aafrikaga dialoogi tekitamise vajaduse ja võimalikkusega; sellele osutas ka Marco Scotini Sirbi intervjuus. Kuid see pole XXI sajandi alguse uus nähtus: Aafrika enda kunstiteoreetikud on juhtinud tähelepanu Aafrika nüüdiskunsti postkolonialistlikule omastamispüüdele, selle tõlgendamisele euroopalikust vaatevinklist ning mahutamisele euroopalikesse väärtussüsteemidesse juba XX…
