-
Eesti disaini näituse „design_estonia” avamisega avati ametlikult ühtlasi kogu kultuurifestivali. Festival võõrustab Eesti disaini suursuguses XII sajandist pärit kloostrihoone saalis. Kaunis ajaloolises hoones on eksponeeritud viimaste aastate huvitavamad disaintoodete näited ning Eesti disainiauhinna Bruno nominentide tööd. Eksponeeritud on valdavalt disaineritele kuuluvate väike-ettevõtete väikestes tiraažides toodetud sisustuselemendid ehk mööbel, valgustid ja tekstiil. See on justkui meie tootedisaini reaalse olukorra fikseering ning disainerite loomingulise potentsiaali tutvustamine meie enda…
-
Eesti Disainerite Liit ja Eesti Disainikeskus on ka Eestis seda teemat käsitlenud ning kutsunud esinema eksperte välismaalt. Näiteks David Griffiths Suurbritanniast on näidanud siinsetele ettevõtjatele ning disaineritele võimalusi uute mõtte- ja tegutsemisviiside juurutamiseks ning teenuste ning toodete kvaliteedi tõstmiseks. Alates 2009. aastast on seda ala võimalik õppida ka Eestis. Nimelt pakub ärijuhtimise magistriõpet spetsialiseerumisega teenuste disainile Tartu ülikooli Pärnu kolledž (teenuste disaini ja juhtimise magistrikava),…
-
Väsinud ja tüdinud
Oleksin siiski meeleldi andnud võimaluse Roi Vaara tasasele performance’ile, mis oli ilmselgelt valesse kohta sattunud. Saginas jäi nõutuks ja kõhklevaks nii kunstnik kui publik. Märkasin, et tõmbenumbrina kohale kutsutud kunstitäht on jäänud vanaks, kühmus ja tagasihoidlikuks härraks. Ta ilmus esinemispõrandale nagu ikka ülikonnas, käes vahtralehed, mida ettevaatlikult sahistas, ilusasti, kurblikult ja absurdselt. Tajusin seda: vana mees esineb, tunnistades õrnalt ja sõbralikult oma jõuetust,…
-
Pakin parajasti töid ka Lübeckisse saatmiseks, peaaegu poolsada tööd. Esineme sealse kunstihoone kutsel nende uhkes kahekorruselises hoones, kuuekesi õhuLossi rühmast. Näitus on avatud ligi kaks kuud – ilmselt meie mahukaim (üle 150 töö) ja pikim näitus üldse, siiani. Ka nii võib näitusi teha. Tundmata tausta, lihtsalt olla kutsutud ja palutud. Rändtirtsude parv. Aga on ka püsisuhteid. Liiati olen viimastel aastatel hakanud oma toimetamisi (esialgu sunnitult küll)…
-
Et see lause laiali ja sisutuks hajus, justkui poliitiku mälutud, näitab, et käin nagu kass ümber palava pudru, oskamata härjal sarvist võtta. Ei, parem üritan läheneda teisest küljest. Kunagi olla rippunud Eesti TV stuudio seinal kiri „Mis on vahet televisioonil ja ööpotil? Sisu on sama, aga viimases on nähtavus parem”. Tehnika areng on teinud paradoksaalsel moel võimalikuks selle, et televiisori ekraanil paistab sama sisu paremini kui…
-
Kes Hintsi näituse puhul vormi ja justkui tuttavatesse sümbolitesse, konstruktsioonidesse ning struktuuridesse kinni jäi, sel polnud määratud ka sisuni jõuda. Galeriis tõkestas külastajate liikumist suur kapp, millele oli ohutuslint ümber tõmmatud („Hirm ja ootus”). Paraku oli lindi takistav toime vaid illusioon ning kapp ise on tühi (Hintsi eelmisest koos Marja-Liisa Platsiga tehtud näitusest „Juurte juurde” ronis kapist välja luukere ja kehastus vanaemaks). Kes asjale vaid korraks…
-
Mis oli ja on see õiglus, millele toetudes nõuda väikese rahva iseseisvust? Et Vabaduse väljakul kõrgub ristiusu range sümbol, võiks uskuda, et kehtiva riigivõimu sõna kohaselt õigustab riigi suveräänsust teatav kristlik narratiiv, mõni piibellik moraal, millest iga vaenlane ühisel kontinendil aru peaks saama. Tanja Muravskaja on ukraina juurtega kunstnik, kes viimasel viiel aastal on oma näitusetegevuses süüvinud eesti identiteedi küsimustesse: rahvusmeelsete sõnul provotseerivalt, rahumeelsete arvates väljapeetud…
-
Ometigi ei ole meie kunstipublik, saati veel vähesed kunstikogujad, Eesti kultuuri õõvastava saatuse tõttu, siiani abstraktse kunstiga harjunud, rääkimata selle omaksvõtust. Ka kunstiõppe protsessis käsitletakse mittekujutavat laadi ikka veel kujutava kunsti oskuste omandamiseks abivahendina. Sageli seostatakse seda vaid kompositsiooniõppega, mitte aga võimalusega end loovalt väljendada. Isegi uuemas kontseptualistlikus, meedia-, arvutija netikunstis domineerib kujutamine ning esemeline keskkond. Erinevalt kaasaegsest muusikast, kus on ammu kõrvale jäetud seda vanasti…
-
2009. aasta personaalnäitustest oli märkimisväärne kolmemõõtmeliste maalide näitus „Jäätisemandala” Pärnu Kunstike Majas. Näitus viis meid sinna, kus me nagunii kogu aeg oleme, ainult vaatenurk oli teine. Kõik poliitilised nihestused, religioossed püüdlused, majandusimed ja meelelahutusvahendid olid meieni toodud kõrvaltvaataja pilgu läbi. Veidi teisest ooperist oli isikunäitus „Franki Tiibet ja Koolon” ArtDepoos, kus esinesid animafilmide tegelased ja Frank, kelle kaudu konverteeriti Tiibeti filosoofia praegusesse aegruumi.
Täiesti uue mõõtme Pärnu…
-
Näituse maht, 7 kunstnikku ja 8 videot, on optimaalne, arvestades sellega, et video vaatamiseks tuleb aeg maha võtta pikemalt kui muidu kunstinäitustel; video on süvenema sundimise üks mõjusamaid vahendeid tänapäeva kunstis. Tööde valik on üsna hea, sest võib arvata, et ühel Eesti muuseumil on raske saada täpselt seda, mida ta tahab – kallis ja logistiliselt keeruline. Ulatudes väga tuntud kunstnikest vähem tuntud kunstnikeni, väga tuntud videotöödest…