-
Niisiis, Sandra Jõgeva kunst toimib heale kaasaegsele kunstile omaselt elutervelt ühiskonnakriitilisena, tema arvamusartiklid satuvad ikka ja jälle „Erinevus rikastab” kampaania meediamonitooringu rubriiki, kuna on mainstream’i-kriitilised. Samal ajal Jõgeva ei kinnita, et eristub tahtlikult või on oma eripärast väga teadlik. Kuna ta looming on objektikriitiline, mõjub tema reaktsioon ootamatu keskpärasusest kinnihoidmisena, tavalise inimese maailmapildina. Niisugune kardab sildistamist, päris aru saamata, mida üks või teine silt tähendab. Vahest…
-
Andrus Joonase looming – maal, installatsioon ning performance, aga samuti tema näituste ja aktsioonidega tihti kaasnevad tekstid – on ülimalt narratiivne. Tundub, et ta jutustab uut muinaslugu tuttavate ja tema loomingusse üha uuesti ilmuvate tegelastega. Tema loomingu läbivad karakterid on Kunstnik, Koletis, Printsess, Imelind, Karjapoiss, Kollane Huntmees, kellest aastal 2006 sai ühe performance’i käigus Valge Huntmees ja kes mõni aeg hiljem omakorda olemast lakkas, et asenduda…
-
Nii personaal- kui grupinäitustega on Moss silma paistnud aastast 2004. 2010. aastal esines ta isikunäitusega „mOSs: meditsiinilised illustratsioonid inimluudest” Tampere Majas, näitustel „Polyreality” (koos Ly Lestbergiga) Vaala galeriis ja „Paabeli lapsed” (koos Paul Sontagiga) TAM i galeriis. Moss osales Tartu Kunstimaja kuraatoriprojektis „Kuldvasikas” ja Priit Pajose kureeritud näitusel „Inimese anatoomia”, oli üks Artishoki biennaali kümnest kunstnikust, astus rühmituse Duul raames üles rahvusvahelises Luubi galeriis ja Tartu…
-
Kui Markus Kasemaa oma joonistega kunstimajja jõudis, oli Leonhard Lapin juba lahkunud ning keegi ei seganud tal oma pilte fuajeeseina kleepimast. Ma vaatan alati Andrus Kasemaa ja Markus Kasemaa, isa ja poja töid hea meelega. Jõuliselt punduva vormiga joonised, mis mõjuvad veelgi ruumilisemalt kui läbi 3D-kino prillide, ei unune. Andrus Kasemaa värvilised kriidijoonised pajatavad lõputuid lugusid. Ta vaatab telekast Kaukaasia poliitikat ja joonistab seda. Euro vahetab…
-
Inimesi seovad omavahel suhtevõrgustikud. Vahel jääb tunne, et mingitpidi on kõik kõigega seotud. Paaril viimasel aastal on minu jaoks kontaktid Raul Meelega kummalises paralleelis teadetega Kaspar Ausilt (Kaspar Aus on noor ja andekas tantsukunstnik, kuigi laiem üldsus teda ilmselt veel väga ei tea). Raul Meel ja Kaspar Aus tunnevad teineteist pea sama kaua, kui mina Kaspar Ausi – niisiis samamoodi mõned aastad. Nende sõprus sai alguse…
-
Ent mitte ainult see ei lummanud Raul Meelt, kuidas trükimasina tähed peente metallvarraste otsas kaarja võnkega kirjarulli tabavad. Õppinud insener-elektrikuks, töötanud elektrimontöörina ja mahutite tareerijana, võlusid teda ka elektronide voolu võnked mõõteriistade akendel. Raul Meel mõõtis ja koostas graafikuid elektriventilaatori õhuvoolu karakteristikutest, vee voolamisest torustikes, puidu tugevusest. Ta märkas, et tehnilised graafikud kannavad ka üldinimlikku sõnumit seksuaalsuseni välja. Veel kord „Minevikukonspektidest”: ”1961. aastast meenutan ühte erilist…
-
Mai Sööt nimetab end performance’i-kunstnikuks ja väljendab oma pettumust seda žanrit viljelevate kunstnike osas oma viimase aja mitte just kõige positiivsemate elamuste tõttu („Servataguse Muusika seikleb performance’ikunstiga” East Creative Space’is). Kuigi Mai Söödi aktsioonkunsti-kogemuse pagas ei ole just muljeltavaldavalt suur, ei kahtle ma tema kunstnikuvõimetes, küll aga arusaamises sellest kunstiliigist üldisemalt. Tsiteerin autorit: „Enamik publikust, ka kunstipublikust, rääkimata laiemast avalikkusest, on performance’i suhtes niigi kahtlustav ja…
-
Nii-öelda revolutsioonilise olukorra valgusel on just lõppeval aastal meie kunstielus joonistunud selgelt välja kaks tendentsi: järjest olulisemat rolli on hakanud endale võtma alternatiivsed, rohujuure tasandilt tekkinud kunstitegemise ja -näitamise paigad; vanad, sissetöötatud institutsioonid aga muutunud järjest konservatiivsemaks. Küsimus polegi mitte ainult uute alternatiivsete paikade arvukuses – kuigi ka neid on just viimasel ajal juurde tekkinud lausa nii palju, et ka kitsamal alal puudub täielik ülevaade sellest,…
-
Selle ideoloogia üheks osaks oli nn žanride hierarhia, mis jagas kunstiteosed „kõrgeteks” ja „madalateks” selle järgi, mida oli kujutatud. „Kõrgeimad” olid religioossed, mütoloogilised ja allegoorilised kompositsioonid, aste madalamad, kuid ikkagi väärikad olid heroiliste ajaloosündmuste kujutised, eriti kui neid õnnestus sümbolina tõlgendada. „Kõrgete” hulka loeti ka paraadportreed. „Madalad” olid teosed, kus oli kujutatud igapäevast olustikku, loodust ja esemeid.
Looduse kujutamine, maastikumaal, oli omaette žanrina Euroopas, näiteks võrreldes eriti…
-
„Suures armastuses” on pintslilöök asi iseeneses: vaadates maali eri kauguselt ja eri nurkade alt, näeme erinevaid kooslusi, hõbeda kasutamisel ta on justkui loobunud ka värvist, sest rohkem veel kui valge ja must on just hõbe ja kuld mittevärvid, värvi taandumine metalli ees. Metall on aga element, mida sisaldab maa, aga maast tuleb kogu energia, millest algab elu. Seepärast käivad ka jaapanlased oma majade laudpõrandatel paljajalu või…
