-
5. aprillil läks Berliinis lahti kaasaegse kunsti biennaal (bb5), üldpealkirjaga „When things cast no shadows” („Kui asjad ei heida varju”. ) Üritus toob Berliini kokku mitmest rahvusest ja põlvkonnast kunstnikke, kelle teosed on pillutatud laiali mitmele poole lähiminevikus rangelt jagatud linnaruumi. Biennaali ürituste programm on jagatud päevaseks ja öiseks. Päeval näeb enamasti ligi poolesaja kunstniku spetsiaalselt biennaaliks valminud teoseid, millele öine biennaaliprogramm (pealkirjaga „Mes nuits sont…
-
Ma olen kunstiröövel. Ükspäev sain telefonikõne ühelt tuttavalt, kelle nime ma ei sooviks teatavatel põhjustel mainida. Pakkumine oli järgmine – püstirikas klient tahab endale Valev Seina maali „Punase näoga kuninganna”. Kuna kunstnik pole oma tööd soostunud loovutama, paluti minul maali kohaletoimetamine enda peale võtta. Kuna tasu oli korralik, ei hakanudki ma kõhklema. Imestama pani mind vaid Valev Seina nimi. Ma olen kunstiröövidega tegelenud juba pikemat aega…
-
Arhitektide Liidu seenioride sektsiooni loomisest on möödas kümme aastat. Seenioride sektsiooni aktiiv kogunes arutelule, tegi sektsiooni põhimääruse, arhitektide liidu eestseisus kinnitas selle seejärel 1998. aasta mais.
Eakate arhitektide grupp käis varemgi koos, tookord veteranide nime all. Need kokkutulekud olid küll kohvitassi-jututubade moodi. Erialaste teemadega oli vähe tegemist ja see hakkas pikkamööda häirima. Tekkiski mõte, et kuna arhitektide liidu põhikirja järgi on võimalik oma sektsioon luua, siis teemegi…
-
Viimsi Püha Jaakobi kirikus on välja pandud kümme pilti Siim-Tanel Annuse sarjast „Merekarbid” ning kolm pilti sarjast „Kasvamise võlu”, kus kujutatud oksi kui koralle. Martin Aunini ja Erkki Ristoja projekteeritud ning 2003. aastal alustatud kirik ehitati kindlaks kantsiks, mille seinad jaksavad kanda Siim-Tanel Annuse dolomiiditolmust kasvatatud reljeefmaale. Sellega saab täis üks ring tema loomingus. Siim-Tanel Annus on ehitanud paetolmu pastast taevakehasid, torne taevasse ja keharakkusid. Lõpuks…
-
Õpilaste kontakt kaasaegse kunstiga on väga kehv. Õppekavas ei pöörata praegusele kunstile tähelepanu ning ka sellesisulisi muuseumiprogramme pole just väga palju. Ometi võiks just kunst olla vahend, millega pöörata noorte ja laste tähelepanu ka neid puudutavatele probleemidele ning panna nad mõtlema ning nägema ennast ja maailma laiemalt.
Programme läbi viies selgus, et paljude laste jaoks oli see esimene näitusekülastus üldse. Rääkimata sellest, et Kunstihoone olemasolust teadsid…
-
Toomas Kuusingu ja Heikki Leisi ühisest väljapanekust õhkub vana kooli põhjalikkust, süvitsiminemist tehnikatesse ning tööde tohutut (käsi)töömahtu. Üks kunstnikest on üsnagi tuntud, teine jälle pea täiesti tundmatu, aga mõlema suureformaadilised teosed löövad ühtaegu mastaapsuse ning ühtaegu lugematute nii joonistustehniliste kui ideeliste nüansside ja ükshaaval silma hakkavate detailidega. See võimaldab Kuusingu ja Leisi näitusel väga palju kauem aega veeta kui tänapäeva kunstinäitustel tavaliselt. Ei ole nii, et…
-
Popikoon Kiwa liigub oma kunstilise manifestatsiooniga aina rohkem masinate ja tühjuse poole. Projektid „Tekstist masinani”, „Roboti tee on nihe” ja „Olematute bändide festival” astuvad sammu ulmelis-utoopilise metafüüsika suunas.
ArtDepoos avatud värske isikunäitus „High on Nothing” („Pilves ei millestki„) ühendab nii ida kui lääne filosoofia, loob budismi ja küberneetika silla ning lubab ühtlasi Jumalal uuesti sündida – seekord robotina. Vormiline minimalism ja nn presenteeritud „tühjus” võiks tekitada…
-
Korgitamm kasvab 10–15 meetri, harva 20 meetri kõrguse puuna Vahemere mail, eriti tavaline on ta Portugalis. Korgitammel on nahkjad igihaljad lehed, mille äär pole sopistunud nagu harilikul tammel. Korgitamme paks korkjas koor on eluline toodang. Taimerakkude korgistumist põhjustab korkaine tekkimine rakukestas. Kork on elastne ega lase vedelikke läbi. Korgist valmistatakse eelkõige pudelikorke, ka poisid ja põrandakatteid.
Korgitamme tõrud on metsloomadele toiduks. Sigu nuumatakse korgitamme tõrudega, mis annab…
-
„Paikkonna” näitusele (koordinaatoriks ja kujundjaks nahakunstnike liidu esimees Tiia Eikholm) on oma töö toonud enam kui kolmkümmend nahakunstnikku, mis on üle pika aja üks viljakamaid tulemusi. Etteantult on tööde formaadiks 50×50 sentimeetrit, mis võib tunduda isikuvabaduse piiramisena, ent on näituse terviklikkuse seisukohalt ainuõige nõue. Just ühtlane formaat on see, mis ühes pikas rivis eksponeeritud nahatööd parasjagu maha suudab rahustada nende isegi eklektilises tehnika- ja värvikülluslikus mitmekesisuses.…
-
Intrigeeriv märksõna „XXI sajandi vaip” sunnib mõtlema samaaegselt nii traditsioonilisele kui uuenduslikkusele, ajaloole ja tulevikule. Milles on seisnenud vaiba olulisus läbi ajaloo? Kuidas peaks meie pikk vaibaajalugu peegelduma uues valmivas esindusvaibas?
Vaibakunst on eesti tekstiilikunsti kõige säravam osa, milles õnnelikul kombel võib täheldada nii võltshäbita traditsioonile toetuvat kui ka viimseni innovaatilist poolust. ERMi üle 3000 vaibaga kogu kajastab vaiba muutumist ja erinevate tegijate mitmekesist nägemust läbi sajandite.…
