-
Jonathan den Breejeni ja Marenka Deenstra “The PingPongPixel” on kuue halli varjundiga pingpongipallidest pikselekraan. Kujutis koostatakse raamistikul, millesse pallid on jaotatud elektrilis-mehaanilisel viisil.
“Ars Electronica 2006: Simplicity – the art of complexity” Linzis 31. VIII – 5. IX.
Selle aasta “Ars Electronica” oli pühendatud lihtsusele. Festivali pealkiri “Simplicity – the art of complexity” tühistab mõnevõrra oma paradoksaalsusega öeldut – lihtne on ikkagi keeruline.
Pealkiri on sageli tähelepanu juhtimiseks…
-
10. septembril Tallinna Linnagaleriis lõppenud Eleonore de Montesquiou’ näitust “Aatomilinnad. Paldiski-Sillamäe” tutvustati 8. septembril Sillamäe muuseumis, 24. augustil esitleti kunstniku projekti Paldiski muuseumis.
Kui kunstnik käsitleb abstraktset teemat või tegeleb vormi- ja värviotsingutega, ei suuda/taha ta tavaliselt oma huviobjektidega verbaalselt suhelda. Kui aga on tegemist dokumentatsiooni või mõne muu kunstiuuringu alaliigiga, tahab looja oma uuringu objekti arvamust teada. Paistab, et kirg uurimismaterjali selle oma territooriumil väisata on…
-
Silja Saarepuu. Heinategu. Installatsioon, 2006 Elin Kard
Meediastunud väike inimene
Villu Plingi ja Silja Saarepuu ühisprojekt “Väikesed inimesed” Draakoni galeriis
14. – 16. IX ja Hobusepea galeriis 14. – 24. IX.
Sugugi mitte eriti sageli ei saa kunstinäitusel südamest ohata: “Pagana hea väljapanek! Tõeline õnnestumine!” Vähemalt Eestis mitte. Villu Plingi ja Silja Saarepuu näitusel “Väikesed inimesed” võib (või võis, sest Draakoni galeriis on juba uus näitus) seda südamerahuga teha.…
-
9. IX “Eclectica” festivali raames Tartu kunstimuuseumis eksponeeritud Eesti kirjandusmanifestide heliekspositsioon kulmineerus Tiit Hennoste loenguga “Sõda ja show. Eesti kirjanikud manifesteerimas Eesti vabariigi loomise ja taasloomise ajal”. Enne loengut vestlesid lektoriga Liisa Kaljula ja Indrek Grigor.
Indrek Grigor: Kaua te kirjandusmanifeste uurinud olete?
Tiit Hennoste: Tegelikult on see vana mõte. Mul tuli 1990ndate lõpul idee, et peaks koostama ühe Eesti kirjandusmanifestide kogumiku. Paraku tulid muud tööd peale ning…
-
Kümme aastat tagasi avati Helsingis nüüdiskunsti muuseum Kiasma, mis oli suursündmus praeguse kunsti areenil, ja mitte ainult Soomes. Nüüd, 13. oktoobril avate taas uue kaasaja kunsti muuseumi. Kuidas see teil küll õnnestub? Kes toetavad uut Espoo kunstimuuseumi – riik, linn, erasponsorid?
Rohkem kui kümme aastat tagasi saadi aru, et Espoo linna kultuuris on puudu üks väga oluline sektor, kunstimuuseum. Suur hulk entusiaste pani kokku oma jõu ja…
-
Tsesler, Sergei Voitšenko (Valgevene). “Pidu Hollywoodi moodi“. Tekstiil. REPRO
XIII rahvusvaheline aktinäitus “Mees ja naine. Savist marmorini” Pärnu uue kunsti muuseumis kuni 28. IX.
Pärnu uue kunsti muuseumi suvised aktinäitused on saanud nii harjumuspäraseks, lausa enesestmõistetavaks, et neile ei kipu enam vajalikku tähelepanu jaguma, äärmisel juhul kehitatakse ainult õlgu. Vaatamata segastele aegadele, ei saa muuseum siiski kurta publiku vähesuse üle. Ja, mis kõige olulisem, “Mehe ja naise” näitusel…
-
Foto: Mikk Heinsoo
Disainer Ivar Sakilt kuulsin hiljuti kena mälestuskillu aastast 1985, kui ta veel ise õppis Eesti disainihariduse alusepanija Bruno Tombergi käe all toonases Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. Nimelt oli tudengitel kolmandaks õppeaastaks tekkinud raskekujuline identiteedikriis: koolis kujundati lennuka joonega kodumasinaid, sõidukeid ja infosüsteeme, ent kõigile oli selge, et mitte miski kavandatust ei jõua iial tootmisse. Nõukogude rasketööstusfanatismi, üldise vaesuse ja hoolimatuse tingimustes suudeti valmistada üksnes kõige…
-
Meil hakkas nüüd disainiaasta! Naaberriikidel Põhjalas oli selline ka hiljuti, 2005. aastal. Septembri viimasel nädalal on Helsingis disaininädal. Ja Budapestis kah. Tallinnas on disainiöö! Barcelona disaininädal jäi vist oktoobri lõppu. Seal on sügis soojem. Berliin peab viimastel aastatel oma “DesignMai” festivali kevadel. Biennaale ja muid üritusi ei hakka siin loetlema. Disain on popp. Disain on paisumas kiiresti ja kõikjale, märgistades üha suuremaid teemasid materiaalse kultuuri loomise…
-
Jüri Arraku 1967. aastal disainitud ukselink. Iga noobel pere tahaks ju, et mõni Arraku teos tal seinal oleks, kui vaid rahakott lubaks. Ja mina oleksin oma väikse Arraku peaaegu prügimäele saatnud! mikk heinsoo
Sel suvel tegin suvilas remonti. Majake pärineb 1974. aastast ja ka sisustus oli suures osas muutumatuna alles. Kuna olin otsustanud seinalaudist vahetada, kruvisin lahti pistikupesi, lüliteid, lampe ja riiuleid. Vana rämps välja! Uued ja paremad…
-
Innovatsioonist, loometööstusest ja loovuse tõusust räägitakse viimasel ajal igal sammul. Eesti arengukavas aastateks 2007 – 2013 on sellele samuti pööratud suurt tähelepanu. Loometööstuste ning disaini roll ja nendega seotud kultuuriline panus on kaasaegse majanduse võtmeteema. Tõeline väljakutse ei seisne mitte uute toodete jätkuvas loomises, vaid olemuselt täiesti uute protsesside ja ärimudelite disainimises. On ainult aja ja arengu küsimus, et EKA oleks senisest avatum potentsiaalsetele koostööpartneritele ja…
