-
Kees Dorst, Kuidas mõista disaini? 150 mõtisklust disaineri elukutse üle. Eesti Kunstiakadeemia disaini innovatsioonikeskus, 2006. 207 lk.
“Disaini üle mõtisklemine võib viia paradoksideni. Ühest küljest on äärmiselt põnev üritada mõista, mis täpselt disainimise ajal toimub. Teiselt poolt jälle tundub disainiteoreetikute töid lugedes, et disainipraktika käsitlemisel on nad sellest toredama poole välja jätnud. Kokku on pandud eriala ääretult kuiv ja abstraktne kirjeldus” (lk 67). Seda tõdenud, haaras disainer…
-
Ehte- ja sepakunsti eriala on kunstiakadeemia disainiteaduskonna üks kaheksast struktuuriüksusest. See eriala on teaduskonnas ja kogu akadeemias ainuke, mis on kaheharuline. Õppekavad ehte- ja sepakunsti erialal erinevad nii põhiõppe osas kui magistritasemel. Doktorantuur on disainiteaduskonnas ühine.
Viimase kümne aasta jooksul on teaduskonna nimetus mitmeid kordi muutunud: tarbekunst, rakenduskunst, disain. . . . Nimi ei riku meest.
Varem oli eriala puhul kasutusel nimetus “kateeder”, nüüd “osakond”. Kodukeeles ütleme ikkagi kateeder: see on…
-
Suve lõpp on olnud nagu üks tarbekunsti erialade lõikuspidu: rahvusraamatukogus keraamikute liidu “Hetkeseis”, Kunstihoone galeriis klaasikunstnike ühenduse aastanäitus “Beautiful” ja praegu Hopi galeriis rahvusvaheline noorte ehtekunstnike tööde näitus “Chroma” ning EKA restaureerimiskoolis EKA ehte- ja sepakunsti tudengite näitus “Monochroma”. Ei taha küll öelda, et mis möödas, see ka meelest – loodan, et tuleb aeg, kus erialadele olulised näitused ka kunstikriitikas kajastatud saavad. Paraku praegu jäävad fookusesse…
-
Tere lugema rubriiki “Kunstinõukogu”, minu nimi on Kadi Estland ja “Kunstinõukogus” on kunstikriitikud Mari Laanemets, Killu Sukmit ning külaline Helen Lehismets.
K: Mari, no me ei ole sinuga nüüd mitu nädalat näinud. Kas oled vahepeal ka mõne kunstielamuse saanud? On aega olnud?
M: Mmm, ei ole. Ma ei ole ka otsinud, uusi vähemalt ei ole, mingid vanad asjad käivad läbi, aga ma ei oska neid nimetada.
K: Kas sul…
-
Foto: Mikk Heinsoo
Disainer Ivar Sakilt kuulsin hiljuti kena mälestuskillu aastast 1985, kui ta veel ise õppis Eesti disainihariduse alusepanija Bruno Tombergi käe all toonases Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. Nimelt oli tudengitel kolmandaks õppeaastaks tekkinud raskekujuline identiteedikriis: koolis kujundati lennuka joonega kodumasinaid, sõidukeid ja infosüsteeme, ent kõigile oli selge, et mitte miski kavandatust ei jõua iial tootmisse. Nõukogude rasketööstusfanatismi, üldise vaesuse ja hoolimatuse tingimustes suudeti valmistada üksnes kõige…
-
Eesti klaasikunstnike ühenduse aastanäitus “Beautiful” Tallinna
Kunstihoone galeriis kuni 10. IX, kuraatorid Merle Kannus ja Virve Kiil.
Pilvi Ojamaa. Elaan. 2006.
Tiina Sarapu. Elu kuldsed hetked.
2006. 2x Merle Kannus
Kas see on kokkusattumus, et mitmel pool võis vaadata mitmeid rakenduskunsti erialade aastanäitusi? Just äsja lõppes rahvusraamatukogus keraamikute ülevaatenäitus, veidi varem oli nahakunstnike näitus, Kunstihoone galeriis on klaasikunstnike aastanäitus. Miks te ikkagi korraldate aastanäitusi? Mis sunnib oma ideid, nende teostusi eksponeerima…
-
Näitus “Pallase skulptuur” Tartu Kivisilla galeriis kuni 24. IX, kuraator Ahti Seppet.
Tartu Pallase kool ja koolkond ei vaja kunstihuvilisele tutvustamist: Kivisilla galeriis eksponeeritud skulptuurid pakuvad meeldivat äratundmisrõõmu ja ehk mõnegi üllatuse. Seda lootust hellitab näituse kuraator Ahti Seppet, kes leiab, et “praegusel installatsioonirikkal ajal on üks skulptuurinäitus Tartus üle hulga aja õigustatud”. Milles siis seisneb see õigustus?
Suve keskpaigas avatud portreede meri ei ole leidnud just laialdast…
-
Kuidas on olla panga maskott?
Marko Mäetamm: Üldiselt see minu igapäevatoimetusi ei sega. Aeg-ajalt tuleb lihtsalt kaaluda mulle saadetud ettepanekuid ja otsustada, kas ei või jaa. Sõltuvalt sellest, kas ettepanek tundub mulle põnev või mitte. Antud juhul oli kõige olulisem toetada tudengite projekti.
Kunstitudengid Flo Kasearu ja Alide Zvorovski on taas astunud sammu kunsti ja raha ühendamiseks. Tallinna Kunstihoone joonistuste näituse “Improvisatsioon” raames pole nad ise raamidest…
-
Workshop’i plakatit levitati kogu Poolas, see oli avaldatud kõigis olulisemates ajakirjades ja kleebitud isegi tikutopsidele.
Workshop’i idee autorid ja korraldajad olid rahvusvahelised performance’i-kunstnikud BBB Johannes Deimling ja Angelika Fojtuch. Deimling on 2004. aastast Eesti Kunstiakadeemia interdistsiplinaarsete kunstide õppejõud.
Gdansk on sadamalinn. Sadamalinnades vahetatakse kaupu, inimesi ja ideid. Väärtuste eksport performance’i kaudu oligi “Port Performance’i” keskne idee. Workshop toimus ajaloolises Stocznia laevatehases. Just siit algas 1980ndatel Lech Wałeşa juhtimisel…
-
Ruudu ja Laura (XI klass) lahendus kunstiõpetuse ülesandele: “Vali sõna, leia ümbritsevast visuaalsest keskkonnast selles sõnas leiduvad kirjatähed, mille vorm iseloomustaks sõna tähendust.”
Aastakümneid nimetati üldhariduslike koolide kunstiõpetuse tunde joonistustundideks, kuigi ega ka siis ei õpetatud vaid joonel põhinev-at visuaalset eneseväljendamisoskust, pliiatsi (söe) kõrv al kasutati vesivärvi ja guašši. Ametlikesse õppekavadesse tuli joonistustunni asemele kunstiõpetus, kuid nii õpilaste kui õpetajate teadvuses jäi joonistustunni mall kestma: aastast aastasse…
