-
Mida annab kunstnikule uurimistöö muuseumis?
Uurin ajaloolist ehtekunsti, teen arheometallurgilisi analüüse antiiksete, eriti kreeka, etruski ja egiptuse ehte osas. Olen juurde pääsenud neile materjalidele mitmete muuseumide kogudes.
Alates 1960ndatest, mil kasutusele tuli elektronmikroskoop, on teaduslik uurimine antiikehete valdkonnas tohutult arenenud. Tulemuseks on laboratoorsed katsetused, mis põhinevad esemete analüüsil. Praktiseeriva kunstnikuna on mul muidugi kalduvus kasutada neid teadmisi oma loomingulise töö juures. Sattusin sellesse protsessi, kuna mul…
-
?Dieta ? on Silja Saarepuu varasemate sotsiaalse värvinguga kunstiprojektide jätk. Eredaimaks näiteks oli kerjuste temaatikat käsitlev ?Sent?. Toitumise teema ei ole mõtestatav ainult isikliku ja kehalise kaudu, paratamatult on see ka väga paljude, et mitte öelda enamiku ühiskonnas toimuvate protsesside alus. See on ürgne võitlus kõhutäie pärast, mis ei meenu vaid neile meie seast, kes kuuluvad selle väikese protsendi hulka, kelle kätte on kogunenud enamus maailma…
-
Üheksakümnendate vapustuste järelmõjudest kujutava kunsti prestii?ile räägiti palju ja murelikult alles mõni nädal tagasi Eesti Kunstnike Liidu suurkogul. Uus kunst ja uus aeg on peletanud publiku näitusesaalidest, tõrjunud professionaalsed näituseülevaated televisioonist ja harvendanud päevalehtede kunstihuvi. Kujutava kunsti riiklik finantseerimine on Kultuuriministeeriumi eelarves langenud protsendi murdosani (kui kunstimuuseumide kulutusi juurde mitte arvata). Valitsuskoalitsioon sööb oma lubadusi ? piinlikuks on muutunud vaikus ammu lubatud loomeliitude seaduse ümber. Kunstnikud…
-
/—/ Ühiskond ise muudab tavalise sõja revolutsiooniks, sõja radikaalseks vormiks. Jätkates revolutsiooni kui Jumala-vastast ?esti, väljub kunst dekoratiivsuse piiridest, seda ei saa enam lokaliseerida spetsiaalsete institutsioonide süsteemis.
Just markii de Sade?i taoline mõtleja viirastus vandaalidele, kes hävitasid 18. I 2003. aastal Sahharovi keskuses näituse ?Ettevaatust, religioon!?. Nimelt talle ja temasugustele jumalaeitajatele oli suunatud lõpmatuseni korratud ja tira?eeritud küsimus: ?Miks te nii vihkate just õigeusku ja õigeusklikke??…
-
Kahest noorest ehtekunstnikust ja soliidsest graafikust paneb koos rääkima eelkõige tõsiasi, et nende näitused on juhtunud ühel ajal kõrvuti galeriidesse. Formaalne kokkulangemine, mis tavaliselt ei ärata tähelepanu, seda enam, et Ku galerii ning G-galerii näituseprogramm on koostatud erinevate põhimõtete järgi. Kuid seekord ühendab kahte näiliselt ühendamatut veel midagi, mida võiks nimetada metonüümiaks.
Marje Üksise suurtel värvilistel joonistustel kordub üks ja sama kujund ? tiivad. Vahe on…
-
Näitus ?Sotsrealistlik plakat ja tarbekunst? Tartu Kunstimuuseumis kuni 6. VI.
Sotsrealism näib olevat magus teema kaasaja vaatlejale, ka kunstisaalis või Internetis kasvuea kultuuriproduktide nostalgilisele nautlejale. Sotsrealismi on lihtne kritiseerida-primitiviseerida, totaka totaalmarkerina esitleda, ennast sellega seostamata. Tänapäeva nostalgikule võivad sotsrealistlikud plakatid olla samavõrd lõõgastavad ja meelt lahutavalt põnevad nagu nõukogude multifilmitoodangki. Plakateid ja multikaid ühendab alternatiivreaalsuse esitamine, vähemalt (kas ealiselt või maailmavaateliselt) täiskasvanu seisukohalt. Teatava erinevusena võib…
-
Dürer tegi 1521. aastal akvarelliga koloreeritud seepia-sulejoonistuse kuuest Liivimaa naisest (kahel lehel on daatum ja kunstniku monogramm). Need kolm kostüümijoonistust jäid Düreri pärandisse, sest ta ei teinud neid kellegi tellimusel, vaid oma huvist. Puu- ja vasegravüüride vahendusel on need tegelikult ammugi kostüümikogumike (Trachtenbilder) veergudel tuntud. Läbi sajandite talurahvast, linnakodanikke ja ülikuid kujutanud kogumikes alustati vahel isegi Rooma keisritega, sageli lisati järgmises publikatsioonis ka tekstiread. Oluline ei…
-
Rahvusraamatukogule kuuluva XVII sajandi graafika väljapanek võiks tähelepanu pälvida kahel põhjusel. Laiema üldsusele pole siiani olnud teada, et rahvusraamatukogus on üldse arvestataval määral vanemat vabagraafikat. Enne näitust polnud keegi teadvustanud asjaolu, et nende teoste seas on silmapaistvate meistrite loomingut ja et kohati on tegemist ajastu graafikakunsti kõrgtasemel näidetega.
Ekspositsioon pole küll eriti ulatuslik (163 teost), kuid XVII sajandi estambikunsti põhihoovus, mis on seotud oforditehnika kasutuselevõtuga, on…
-
Vene kirikutes näeb sageli ikoone, kus hõbedast või kullast kohrutatud oklad katab kogu kujutist. Ainult mõni ava on metallreljeefi jäetud, millest paistavad kunstniku maalitud nägu ja käed. Justkui laadapiltniku stend, mille näoaugust pühakud end kirikuskäijatele näitamas käivad. Sipsiku debüüt imaginaarses pappkuvaris tegi temast Eesti videoinstallatsiooni pioneeri. Omanäoline popkunstnik Nukke suhtleb oma publikuga juba aastaid okladi näomulgu kaudu.
Alguse sai see 1998. aastal, kui Mallele kingiti tühi…
-
?Christofest? New Yorgi Central Parkis
Eelmisel nädalal pandi paika Christo ja Jeanne-Claude?i järjekordse mastaapse keskkonnainstallatsiooni avamise kuupäev: see toimub 12. veebruaril 2005. aastal, mis avatakse projekt pealkirjaga ?The Gates? (?Väravad?) New Yorgi Central Parkis. Installatsioon kestab 16 päeva. New Yorgi linnaruum on alati kunstnikke ahvatlenud, kuid Christo ja Jeanne-Claude?i käes on ilmselt kunstiprojekti ettevalmistamise rekord. Nimelt on ?The Gates’i? teostamiseks peetud läbirääkimisi alates 1980. aasta…
