
Helilooja ja pillimängija loominguline koostöö tingis põneva nüüdisaegse kompositsiooni ning Iraani traditsioonilise muusika ja improvisatsiooni segunemise.

Vaimude ja lehmade seos selgub raamatu kahes epigraafis, millega Baricco näitab XIX ja XX sajandi suhtumise erinevust kunstmuusikasse.

Täpselt nii palju aastaid lahutab Antonio Vivaldi „Nelja aastaaja“ valmimist Tõnu Kõrvitsa uudisteosest „Aastaajad“, mis on inspireeritud muu hulgas sellest tsüklist.
Maikuu kontserdielu inspekteerimise tulemusel võib väita, et kaks muusikut, kelle lojaalne kuulajaskond on kõigele vaatamata alati kohal, on maestro Neeme Järvi ning muusik ja luuletaja EiK.

Kui algselt ei võetud Soundcloudi räppareid eriti tõsiselt ja pandigi pigem Soundcloudi kasti, siis nüüd on justkui selline liigitamine kadunud.

Kultuurisituatsioon on praegu säärane, et kullasäras laaberdamise järele tuntakse iseäranis suurt tungi. Või kui ise laaberdada ei malda, siis on seda vähemalt kena pealt vaadata.

Tegemist ei ole hariliku muusikafestivali, vaid ikkagi tõelise, sedapuhku teise sünnipäevapeoga, kus külalistele pakutakse torti ja kesksel kohal on õnnesoovid.

Ulatuslikele lavateostele vastukaaluks asub Märt-Matis Lille „Prelüüdid vaikusele“ justkui skaala teises otsas ning kätkeb eksperimenti, kui nappide vahenditega on võimalik tsüklilist teost kirjutada.

Kontsert „Ehapunas“ oli tundlikult kokku pandud tervik, mis puudutas ja jäi meelde. See tõestas, kui loomulikult võib omavahel sobituda kahe näiliselt kauge helilooja looming.

Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Filharmoonia esseekonkursi võidutöö 17. IV EMTA suures saalis antud kontserdi „James MacMillan. Stabat Mater “ põhjal.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.