On üsna keeruline seda plaati mitte ühe hooga läbi kuulata, üldine emotsionaalne jälg jääb sellest „lootusrikas” ja plaat pakub ka midagi „hingele”. Lood on seejuures (vastavalt tekstivalikule ning „Sina ja mina” kontseptsiooni laiendamisele) siiski eri karakteriga, nii et ei maksa karta liigset õhkamist, sentimentaalsust, samuti mitte leierdamist ega ülearu „maavillast” lähenemist. Kindlasti pole tegu lihtsalt tekstide ettekandmisega ning mõnel pool paistab tekst olevat lihtsalt loominguliseks algimpulsiks.…
Ühe BBC uuringu järgi kostab raadiost kõrvale kõige paremini orkestrimuusika. Hea orkestrimuusika vallast tahan esile tõsta itaallase Luca Mosca teose „Viies kontsert” („Quinto Concerto”) sumeda helimaailma ning naabrite helitööd, soome helilooja Lotte Wennakoski „Loor” („Soie”) ja lätlanna Santa Ratniece kammersümfoonia „Rahulik jõgi” („Shant nadi”). Eksootika poolest eristus Taiwani teoste rahvuspillide kõla Lääne-Euroopa kunstmuusika keskkonnas. Kuulatud heliloojaist tuntuim oli Paweł Szymański Poolast sugestiivse ja sakraalse teosega „Phylakterion”…
Poole kontserdist aga sisustas kompositsiooniõpilaste looming. III kursuse rütmimuusika õpilane Tuuli Pruul esitles oma Variatsioone saksofonile ja akordionile. Kena, aga natuke üheplaanilise teose esitasid suure sisseelamisega IV kursuse saksofoniõpilane Tanel Koho ja õpetaja Karoly Kivit. I kursuse õpilase Kaisa Kuslapuu „Iseloomujoonte süit” jättis oma hästi kujundatud horisontaali, lüürilis-helge tundetooni ja huvitava koosseisuga (viiul – Helin Pihlap, II kursus, klarnet – Erle Kont, I kursus, basskannel –…
Kõige paremini läksid täppi lood, mille heliloojad olid koori häälte ja võimetega arvestanud ja kohandunud, nõudes otseselt meloodilist laulmist vähe või soovides just hääle spetsiifilist, regilaulupärast kasutamist. Näiteks Maria Kõrvitsa „Sääseloits” panustas rohkem sääse- ja sääsetapuhäältele, mis lõid päris tõepärase metsakeskkonna, ja see oli kavalalt ka etendusse tahutud. Sama autori „Varesele valu, harakale haigus” meenutas kõlalt seto leelot, toetudes taas neidude häältele – eriti osavale kraaksumisele.
Neiud…
Kõige positiivse kõrval tekitas etendus siiski ka küsimusi, millest enamik on seotud muusikalise kujundusega ja – selle kaudu – osalt ka lavastusega. Natuke kahju oli, et muusikaline kujundus seostus laval toimuvaga võrdlemisi üheplaaniliselt. Esitamisele tulnud teosed või teosekatkendid kõlasid üldreeglina vaid siis, kui neile näidendi tekstis otseselt viidati (siinkohal tuleks märkida, et esitamisele tulnud teosed-katkendid võinuks kavalehel siiski ka ära tuua). Erandi sellele reeglile moodustasid näidendi…
Kui Lauri Vasaraga Klassikaraadio abil telefonivestlust salvestasime (sellelt kostab väga meeldiv, maheda tämbriga bariton) ja kirju vahetasime, oli ta just olnud Jeletski „Padaemandas” ning käsil Puccini „Manon Lescaut’” (Lescaut’ osas) õhtud Hamburgis, mille esietendus oli taas läinud suure publikumenuga. Seejärel nautis…
Survestamine versus turundus
Samal ajal on välja toodud mõned arengusuunad, mille elluviimisega kaasnevad teatud ohud – eesmärk on küll üllas, aga meetodid vajavad põhjalikumat analüüsi. Näiteks sätestatakse, et avalik-õiguslikel meediakanalitel on juhtiv roll kodumaise kultuuri kajastamisel, jäädvustamisel ja salvestamisel ning kõigis meediakanalites suureneb kodumaise muusika osakaal. Riik saab muusikaelu nagu kõiki teisi valdkondi mõjutada peamiselt kahel viisil: õigusruumi (seadused, määrused, korraldused jne) ja rahastamise kaudu . Seega…
Üsna häbelikult – muusikud enamasti ei söanda oma töö materiaalset väärtustamist nõuda – nimetatakse „motiveeritust” ja „rahvusvahelist konkurentsivõimet”. Ja päris mööda ei saa ka nn betooni teemast: „Valminud on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia II ehitusjärk ning Tallinna Muusikakeskkooli, Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli ja Tallinna Balletikooli ühine õppehoone professionaalse muusikaõppe jätkusuutlikkust tagavas mahus. Alustatud on ettevalmistustega uue ooperimaja ehitamiseks”. Lisand „professionaalse muusikaõppe jätkusuutlikkust tagavas mahus” sõnastati…
Kas teie kui muusiku ja kirjaniku hinnangul on teie tegevusvaldkondadel kokkupuutepunkte või erinevad need ikkagi põhimõtteliselt?
Olen alati püüdnud komponeerimist ja kirjutamist lahus hoida. Muusika on väljendusvahendina tunduvalt vahetum. Isegi kui kirjutatakse väga emotsionaalselt, on kirjandus ikkagi intellektuaalsem. Muusikat otsustasin teadlikult kasutama hakata alles Aksel Vindingi triloogias (kolmeosaline romaanitsükkel noorest muusikatudengist Aksel Vindingist, keda võib käsitleda autori alter ego’na – I. H.), et kirjeldada miljööd ja mõningaid…
Kreegi koorimuusika tundjale pakkusid kontserdi põhisisuks olnud puhkpillisüidid palju äratundmisrõõmu. Sama vaimukus, osavad imitatsioonid arenduseks, eredad värvilaigud. Kaljuste imetles eriliselt Kreegi koorilaulude orkestritöötluste kirkust: „Kreegi muusika on sellises orkestratsioonis veel värvilisem kui muidu”. Kreegi kui tromboonimängija armastus vaskpillide madala registri kõla vastu on üldteada; Kaljuste meenutas varem Kreegi päevadel ettekantust näiteks „Setu sümfoonia” suurepärast vasekõla.
Asjaarmastajaist koosnevaile orkestritele saaks vist Kreegi süitide ettekandmisel ületamatuks takistuseks just tuuba-,…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
