-
Aleksandr Glazunovi Viiulikontserdis soleeris Ivi Ots. (On huvitav kokkusattumus, et kuu aega varem esitas Vanemuise dirigent Lauri Sirp sama helilooja Saksofonikontserdi Tallinna Kammerorkestriga. Vene heliloojad, kui need kõige kuulsamad välja arvata, polnud vahepeal ju sugugi moes.) Kleenuke viiuldajanna alustas paljutõotavalt, sügava mahlaka tooniga. Kogu teose vältel meeldisidki kõige rohkem madalamad-aeglasemad-laululisemad kohad kui mängija natuurile (ja ka pillile) väga omased ja ilusti sobivad. Tundus, nagu kartnuks dirigent…
-
Laval aga oli etenduse teljeks endiselt vana Aliide Heli Veskuse tõlgenduses. Veskus on küll oma häälematerjali poolest lüürilisem kui Johanna Rusanen-Kartano, keda kuulsin varem, ent see annab rollile ka teisi, pehmemaid värve. Veskuse Aliide on mineviku taagast väsinud, tema puhul tõuseb rohkem esile inimlikum pool, milles ajuti vilksatab isegi kaastunnet. Aga ka Veskuse Aliide ei kahetse midagi. Olevik tekitab ainult arusaamatust ja kibestumist ning ooperi finaal,…
-
Rüütli rollipagas on nii noore laulja kohta aukartustäratav: siin on Prokofjevi „Õnnemängija”, Mozarti „Võluflööt”, Rossini „Türklane Itaalias” ja Massenet’ „Tuhkatriinu”. Muide, viimast (Covent Gardeni mullune salvestus) said huvilised äsja vaadata telekanalilt Mezzo – Rüütel laulis Massenet’ „Tuhkatriinu” imelises lavastuses võõrastütar Dorothée osa!
Kontserdilavalgi ootavad teda ees samuti põnevad väljakutsed: Mahleri laulude õhtu Cadogan Hallis, Birminghami sümfooniorkestriga Beethoveni Missa C-duur, St. Louisi orkestriga Mozarti Requiem ning debüüt Toulouse’i…
-
Voces Musicales on küllap üks koor Eestis, kes on juba oma tegevuse algusaastatest saadik kõige rohkem esitanud ja tellinud Eesti nüüdismuusikat. Selgi kontserdil kõlasid kahe noore helilooja kooriteosed. Nii Pärt Uusberg kui Evelin Seppar on olnud koorimuusika „sees” juba lapsest saadik (mõlemad laulavad praegu ka ise Voces Musicaleses) ning seetõttu heliloojatena väga kompetentsed küsimustes, mis puutuvad koorilaulu, koori kõlasse, vokaalsetesse probleemidesse jne.
Pärt Uusbergi „Taaveti laul nr…
-
Tegutseb rahvusvaheline loovettevõtluse ja muusikauuringute keskus, mille süstemaatiline statistika annab muusikaelust ja -tööstusest hea ülevaate.
Eestis on tugev rahvusvahelisel tasemel kultuurikorralduse ja muusikaettevõtluse haridus ning ettevõtluse alal käivitatud regulaarne elukestva õppe koolitus.
Eesti kultuuridiplomaatia laienenud võrgustik aitab muusikaeksporti arendavate organisatsioonide tehtut võimendada.
Peamised tegevussuunad
Laiendada muusikavaldkonna partnerite ringi, arendades igakülgset koostööd ettevõtjatega ja soodustada muusikaettevõtluse enese arengut. Töötada koos kultuuri-, majandus-, välis- ja haridusministeeriumiga välja ekspordi stabiilne rahastamisloogika, kaasates nii…
-
Kui 1990ndatest alates on KÜ tugevalt innustanud laste- ja noortekooride arengut läbi laulupeoprotsessi, siis järgmiseks eesmärgiks saab Portsmuthi sõnul kvaliteedi tõstmine. „Me ei räägi ainult hulgast, vaid ka harrastuse taset tuleks jätkuvalt edendada. Nüüdsest püüaks rohkem kvaliteeti tõsta, mis tähendab eesmärki, et KÜ võimaldab rohkem koolitusi ja ka nõuab kooridelt rohkem, soovides, et need oleksid kogu aeg arengus ja püüdleksid aina kõrgemate sihtide poole,” räägib Portsmuth.…
-
Kavas tagurpidi tagasi tulles tahan kõigiti kiita Debussy Goya „Kapriisidest” inspireeritud pala „Valgel ja mustal” („En blanc et noir”) erksate kontrastidega esitust. Lummas II osa Lent. Sombre sujuvate värvikangaste ja sügavsüngete meeleoludega. I osas Avec Emportement ootasin peateemas julgemat särav-kiledamat plahvatust. Kava alustuseks esitatud Mozarti imekauni sonaadi I osa Allegro con spirito läks pisut liugu. III osas Allegro molto oli ilusat kergust ja optimismi, kui ehk…
-
Haydni viiulikontserdile järgnenud Kreisleri palad „Armurõõm” („Liebesfreud”), „Armupiin” („Liebesleid”) ja „Ilus Rosmariin” („Schön Rosmarin”) (kirjutatud 1896–1900) on kõik sisuliselt valsid; vähe hilisem, 1910. aastal loodud „Viini kapriisi” („Caprice Viennois”) pealkirjas on juba vihje Viinile, sellele hõrgule kõrgseltskonna elutunnetusele. Samasse kategooriasse kuulub ka pala „Sünkoobid” („Synkopation”), peegeldades Viini kohvikutes ja kabareedes kõlanud tantsuviiside maailma. Nii et läbinisti stiilne viinilik kava. Seetõttu üllatas mõnevõrra I poole lõpuks lisapalana…
-
Antarktika hinguse edastamiseks valmistas Vähi kaks löökpilli: 20–25 meetri pikkused fooliumilehed (tavalisest fooliumist 3-4 korda paksemad) olid veetud lavalt rõduni. Neile löödi pehme löökpillinuiaga ning see tekitas omapärast kumisevat, pragisevat häält, mis võiks iseloomustada pakast, liustiku murdumist külma käes, ent need sätendavad, hõbedased pillid olid ka visuaalselt atraktiivsed. Lisaks oli veehelide tekitamiseks kasutusel akvaarium, mis paraku tundus mulle pisut üleliigne, kuna videopildis võis kogu teose vältel…
-
Miks täpselt, ega see intervjuust tegelikult ei selgugi. Kuid kuulanud nüüd „Pauluse” ettekannet, võin neid põhjusi suure tõenäosusega oletada. Esiteks partituuri äärmine nõudlikkus, mis eeldab nii dirigendilt kui esitajailt väga suurt ja pingelist eeltööd ning ka vaimset kontsentratsiooni. Ilma eriliselt ergastatud interpretatsioonilise ühismõtlemiseta siin esituslikku tervikut veenvalt ei saavutagi. Ja see võib nii mõnelegi dirigendile tunduda liig suure koormana. Teiseks oratooriumi libretost lähtuv lavaline dramaturgia, mis…
