-
Nende kahe õhtu põhjal lisaksin pealkirjas öeldule veelgi vürtsi: just sellist laulumaailma olen Eestimaale oodanud! See, et tublidele pürgijatele on avanenud terve maailma kõrgkoolide ja laulukorüfeede meistrikursuste uksed, on taganud meile tänase pildi. Kahel õhtul ei ühtki ebaklappi muusikalises ega vokaalses mõttes – kõiges valitses vaimustus muusikast ja professionaalsus. „Bastien ja Bastienne” on ühevaatuseline Singspiel, kus lamburi-idülli tüüpilistesse raamidesse mahub äärmiselt võluv, päikeseline ja lihtne muusika…
-
Koorilaulja töös esineb kahtlemata rutiini ja see on loomulik, kuid seekord pidi professionaalsuse heledamat ja tumedamat kuma märkama ka viimase rea publik. Sellised suhtumise katalüsaatorid väljendusid eelkõige teoste puhul, mida koor on laulnud aastaid ja mis moodustasid kavas peateose kõrval pigem kavatäite, kuid tõmbasid endale siiski palju tähelepanu. See omakorda tekitas küsimuse, kas teose emotsionaalne tasakaal peab tõesti olema võrdelises seoses nootide õppimisele kulutatud higi ja pisaratega.…
-
Chopin ei armastanud sõna „romantism”, kuigi peame teda romantikuks selle sõna kõige paremas mõttes. Autor soovis, et tema teoseid mängitaks rangelt ja lihtsalt. Pianiste, kes armastasid esinemistel keerulisi muutusi dünaamikas ja liikumises, nimetas ta veiderdajateks ja mõistis nad armutult hukka. Chopini enese mäng olevat olnud väga diskreetne, ääretult kaunikõlaline ja nüansirikas, sealjuures mitte eriti jõuline. Tema kaunis kantileen ja rafineeritud faktuuritunnetus võistles tema eluajal Ferenc Liszti…
-
Loomulikult ei saa nii suures riigis kui Saksamaa luua kõiki oma maa klavereid haaravat muuseumi – seal on tegutsenud ju üle 1000 klaveritööstuse. Rõhuasetust omamaisele klaveritoodangule kohtasin seal vaid Händeli muuseumis Halles, kus peatähelepanu oli Austria ja Šveitsiga ühtsesse kultuuriruumi seostatud Lõuna-Saksamaa meistrite klaveritel. Saksamaal nähtu ja kogetu andis tuge ideele, et Viru Keskusesse kavandatav ligi poolesaja eesti klaveri eksponeerimine valgustaks meie kultuurilugu mitmekülgselt. Sain tuge ka…
-
Aga preemiapidu ei koosne ainult laureaatidest – muusikapäeval peab kõlama ka muusika. Oma panuse kirevasse programmi on teiste hulgas andnud E ri Klas, Rein Rannap, Mihkel Mattisen, Peep Lassmann, Kadri Voorand, Mihkel Mälgand, Lea Liitma ja Aarne Saluveer. Muusikaliste etteastete hulgas on ka mitmeid elevaid üllatusi, näiteks Rannapi ja Indrek Hirve seatud ja tekstistatud Elleri „Kodumaine viis”, eesti vanamuusika XVI sajandist või Katkiste Pillide Ansambel, aga…
-
Kava oli mahukas ja põnev: alustati ja lõpetati Heitor Villa-Lobosi teostega, Pärdi eelnimetatud helindile järgnesid Carl Vine’i „Inner world” soolotšellole ja makilindile (M. Järvi) ning John Taveneri „ Ahmatova laulud” sopranile ja soolotšellole (M. Järvi). Villa-Lobosi muusika on põnevate brasiilia folkloori sugemetega nii meloodikas kui rütmi keerukuses ning esitab interpreedile, autori Bachi-vaimustusest johtuvalt, päris suure väljakutse. Kava alguses kõlanud „Bachianas brasileiras” nr 1 kaheksale tšellole kõlas…
-
Dirigendil ja orkestril oli võimu luua lummav kõrvujääv kujund. Meie kontserdipubliku osasaamine Rautavaara loomingust on olnud nullilähedane – hea, kui lähemal ajal saaks selle huvitava ja maailmas tunnustatud meistri teoste kuulamisvõla tagasi maksta. Meeli ergutavale sissejuhatusele järgnenud helge pilt Norra loodusest ja rahvamuusikast Edvard Griegi a-moll klaverikontserdi op. 16 (1868) näol Mihkel Polli esituses häälestas positiivsetele tunnetele. Dirigendi ja solisti heas teineteisemõistmises mõjusid need otsekohesed ja…
-
Olav Ehala žanriks on laul. Enamik neist on pärit mõnest muusikalist, näidendist või filmist. Kõik laulud on eestikeelsed, teksti autorite hulgas sellised nimed nagu Leelo Tungal, Hando Runnel, Viivi Luik, Viiu Härm, Jaan Tätte, Juhan Viiding, Enn Vetemaa. Juba tekstivaliku tõttu kõnelevad need laulud siiralt ja avatult väikestest inimlikest asjadest, headusest ja turvatundest (mille hümniks on „Nukitsamehe” filmist pärit igihaljas „Kodulaul”). Kurjuselt võtab jõu huumor („Rahalaul”, „Kümme…
-
Loomulikult mängiski Young enamasti akordsaadet ja hoidis meetrumit, esiplaanil aga uhkeldas Hofseth oma kuulamapanevas virtuoossuses ning vaheldus tööjaotuses sai tulla vaid muusikaliste elementide vähenemise arvelt. Kitarrisoolode ajaks tõmbuski saksofon hoopis tagasi, mõne koha peal võttis aga üle bassipartii – viimane oli isegi päris hea lahendus, mida oleks võinud rohkem kasutada ja edasi arendada. Kuivõrd Young pruukis läbivalt elektrikitarri, oleks siin justkui peitunud mõni lisavõimalus, ent peale…
-
* 3. IX Veljo Tormise juubelikontsert festivalil „Punkt” Norras Kristiansandis. Segakoorilt Noorus Raul Talmari juhatusel: „Lauliku lapsepõli”, „Küla kuuleb”, osi „Sangaste mängulauludest”, „17 eesti pulmalaulust”, „Vepsa radadest” ja „Jaanilauludest”, „Tasase maa laul”, „Kaitse, jumal, sõja eest”, „Meile antakse”. 4. IX pidasid Tormis ja Triinu Ojamaa samas ettekande eesti regilaulust.
* 4.-5. IX Iren Lille (klavessiin) ja Holger Faust-Petersi (viola da gamba) kontserdid Saksamaal Kölnis ja Buschhovenis: Couperin,…
