-
Kui XIX sajandil toodi Donizetti ja Bellini oopereid publiku ette enam-vähem võrdselt (seda ka Tallinna saksa teatris Laial tänaval), siis tänapäeval on Bellini muusika jäänud rohkem helisalvestuste ja kontsertettekannete valda. Ent vaimustunud imetlust pälvib ta endiselt. Ka meie ooperinautlejate meeli ülendas võimalus kuulda Bellinit peaaegu et koduste jõududega: Estonia esitas 11. novembril Estonia kontserdisaalis Bellini ooperi „I Capuleti e i Montecchi” Risto Joosti dirigeerimisel, Romeo ja…
-
Soovides mitte juhinduda oma valikus ja otsustes üksnes raamatu- ning Interneti-„tarkustest”, otsustasime enne ka Korea teema juurde pöördumist käia asjaga tutvumas nii Lõuna- kui Põhja-Koreas. Nende reiside tulemus ongi 14. – 15. novembrini Tallinnas aset leidev Korea programm, mis koosneb kahele õhtule koondatud muusikatantsuetendustest, meistrikursustest ja Korea kultuuri tutvustavast loengust. Kava märksõnad on: šamanism, budism, mungad, matused ja moderntants.
Pühapäeval Vene teatris pakutav muusika ja tantsuprogramm kannab…
-
Eelloost
Eesti Kitarriselts loodi 1993. aastal Heiki Mätliku eestvedamisel. Kitarriõpetajate aastaseminari eelkäijaks võib pidada samal initsiatiivil peetud kitarriõpetajate kogunemisi Tallinnas. Mätlik algatas ka esimesed üle-eestilised kitarrimuusika päevad, millest sai Eesti esimese kitarrifestivali „Fiesta de la guitarra” kasvupinnas. Aastatel 1995–2003 oli seltsi juhiks varalahkunud Kuldar Kudu, Elleri-nimelise muusikakooli kitarriõpetaja, kes korraldas koos Peep Petersoniga 1997. aastal Pühajärvel kitarriseltsi esimese aastaseminari. Samal aastal külastas Eestit ka Patricio Zeoli…
-
„Tulelaul”, Eesti Rahvusmeeskoor, 2010.
Eesti Rahvusmeeskoor on üks juhtivaid Eesti koorimuusika salvestajaid ja andnud välja kümneid plaate. Arvestatava osa sellest varamust moodustab Tormise looming, aga ka Ernesaksa, Mägi, Tubina, Vähi, Eespere, Tulevi jt oma. Sealjuures on enamiku plaadistusi algatanud RAMi kunstiline juht Ants Soots, kes on teinud ka teoste valiku. Soots pole mitte ainult musikaalne ja väljendusrikka käega dirigent, vaid ta toimetab muusikas ka äärmise süvenemise ja…
-
Eks Rannapi muusika ole ju tuntud publikumagnet: enne kontserti tungles rahvamass nii pikas piletisabas, et see ulatus kiriku ukselt lausa poole Vabaduse platsini. Ja kõigile huvilistele kirikus istekohti ei jagunudki. Kui „Hingelindude” kompositsioonilisest ülesehitusest rääkida, siis žanrimääratluselt on see pigem ulatuslik laulutsükkel kui kantaat või oratoorium, kuna koosneb 36 laulust koorile ja/või solistile. Äsjasel kontserdil kõlas siiski vaid 20 laulu, mis oli paras valik umbes tunniseks…
-
Ebakindel Vanessa Wagner ja veenev Jevgeni Sudbin
Avakontserdil esines prantsuse pianist Vanessa Wagner, kes esitas Schuberti ja Chopini loomingut. Kui festivali puhul miski üldse pettumuse valmistas, siis just avakontsert, mis mõjus kahvatuna. Pidulikkust vähendas seegi, et festivali avaõhtu ei kulgenud orkestri saatel, nagu eelmistel aastatel tavaks saanud. Wagner valdas instrumenti, ent tema mängu varjutas ebakindlus, millest andsid tunnistust noodiraamatud klaverinurgal, mida ta küll otseselt ei kasutanud.…
-
Anu Kaalu unikaalne, erilise sillerduse ja säraga kõrgregister pääses omas ajas plahvatuslikult mõjule just Lucia rollis, kus tema lavalises olekus nii oluline eluterve positiivsus muutus lõpustseenis haavatud, õhuliseks, hapraks, südant kriipivaks hulluseks. Urve Tautsi hääle lopsakus ja dramaatilisusele kalduv rollikäsitlus teostes, mis temale usaldati, lummas pea alati oma jõulise endastandmisega.
Kuuldud-nähtud katkendid tuletasid meile meelde nende kaunist häält ja sarmikat väljanägemist, kuigi tegelikust kunstniku olemusest avanes seal…
-
„Boheem” on üks kõige sagedamini esitatavaid oopereid üldse ja pärast Puccinit pole ühegi itaalia ooperilooja teosed sellist tunnustust pälvinud. Puccini teemade globaalne valik (Pariis, Rooma, Jaapan, Ameerika, Hiina), millele pani aluse juba Verdi, on meloodiaande kõrval üheks põhjuseks ooperimajade repertuaari koostamisel. „Boheem” on ülemlaul armastusele, küll mitte sügav, aga õilistav oma lihtsuses ja heatahtlikkuses ning väga poetiseeritud. Armastus põhjendab, vabandab ja selgitab kõik. „Boheem” ei ole…
-
Teose originaal on mõeldud klarnetile ja vioolale, millest hiljem on tehtud kontserdil esitatud versioon.
Kuid tuleb tunnistada, et kavaleht andis ka väga huvitavat informatsiooni, seda eelkõige esinejate kohta. Teatavasti on meie võimekad üliõpilased nii varakult hõivatud töö, ja vastutusrikka tööga, et jääb ainult imestada, millal nad veel õpivad. Bruchi Topeltkontserdi esitasid Marie-Helen Rannat (viiul) ja Anne Ilves (altviiul), tehes seda suurepäraselt. Rannat õpib EMTAs neljandat aastat professor…
-
Kes oli Olavi Sild? Kolleegid Estonia teatrist teadsid teda kaks aastakümmet kui head viiuldajat, sügavat muusikut, teise viiulirühma kontsertmeistrit. Muusikaakadeemia rahvas teadis teda kui kõrgelt erudeeritud, sõbralikku ja aristokraatset kolleegi. 1969. aastast kuni surmani oli Sild EM TA keelpillimängu ajaloo ja keelpillimängu õpetamise metoodika õppejõud, dotsent ja aastast 1993 ka EM TA interpretatsioonipedagoogika instituudi juhataja. Teatri- ja pedagoogitöö kõrvalt kaitses Sild 1987. aastal kunstiteaduste kandidaadi väitekirja…
