-
Heliloojal ja libretist Charles Ferdinand Ramuzil oli tantsulispantomiimiline rollilahendus mõeldud kolmele peategelasele: Sõdurile, Kuradile ja Printsessile. Kõnealusel õhtul oli kontseptsioon mõneti erinev: viiekesi moodustasid noored tantsutalendid pigem ühe hübriidse üldkarakteri, millest võis (sõltuvalt tegevustikust) välja lugeda näiteks Sõdur-Kuradi või Sõdur-Printsessi koondkuju. Eks selline visuaalne üldistuski ole omamoodi sümbolistlik lähenemine. Samas oli muidugi ajastutruu, et tantsude-kostüümide üldmulje meenutas natuke stiliseeritud kabareed. Meenutame, et XX sajandi alguse Euroopa…
-
See kõik tuli ilmsiks kõnesoleval kontserdil, kus kõlas vaid itaalia barokiaegse geeniuse Pasquini orelilooming. Tegemist on äärmiselt tähtsa heliloojaga mitte ainult itaalia orelimuusika, vaid kogu Euroopa tolleaegse kiriku- ja ooperimuusika ajaloos (15 oratooriumi ja kantaadi ning 14 ooperi autor). Siinkohal kontserdikorraldajatele ja interpreetide liidule sügav kummardus kaunilt kujundatud afiši, informatiivse kavalehe ja korraliku reklaami eest: kontserdil viibis palju asjahuvilist rahvast. Riisikampi mäng (NB ! kogu kava…
-
Olete mänginud koos mitmete kuulsate brasiilia muusikutega, kuid ühel päeval otsustasite siiski Euroopasse tulla. Miks nii?
Sergio Bastos: Tahtsin leida uusi võimalusi ja väljakutseid. Brasiilia muusika oli muutumas ja tähelepanu koondus teistele stiilidele, mis mulle nii väga ei sobinud. Reisimine on mulle alati meeldinud ning seega haarasin varmalt kinni Soomest saadud kutsest. Helsingisse elama asumisel oli ka hulk isiklikke põhjusi. Brasiilias alustasin Sergio Dias Baptistaga, kes…
-
Vähemalt? Siiski enam kui vähemalt, kuna siia on koondatud valdav osa ajavahemikus 1961–1992 paberkandjaile jõudnust, sealjuures ka mõnda stenografeeritut. Et ta oli aastatel 1968–2003 oodatud autor Eesti Raadios, nähtub juba sellest, mida seal arhiivis säilitamisega kviteeritakse – seda on Klassikaraadio rõõmuks üle poolesaja ühiku. Ja ETVs jõudis Helju 1959–1992 klaverisaatja või soolopianistina üles astuda 33 ning stsenaristiks või kommentaatoriks olla 82 puhul (ka sarisaadetes) – kahjuks…
-
Tänaseks ongi jõudnud ilmuda Res Musica teine number ning see muusikateaduse seltsi aastakoosolekul ehk nn Leichteri päeval 18. oktoobril EM TAs ka ära esitletud. Tõepoolest, Res Musica II haare pole kitsas, ükskõik siis kas seda hinnata uurimisvaldkondlikust, institutsionaalsest või geograafilisest vaatepunktist. Paar sõna autorite kohta. Kaire Maimets-Volt kaitses väitekirja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse osakonnas 2009. aasta kevadel Arvo Pärdi filmimuusikast ning Anu Kõlar samas aasta…
-
Festivali peaesinejad on kümne Grammy auhinnaga pärjatud USA vokaalgrupp Take 6 ja soulistaar Macy Gray. Take 6-l valmis just nende kolmas jõulualbum „The Most Wonderful Time of the Year”, kuid kindlasti kuuleb veerandsada aastat tegutsenud kollektiivilt ka varasemate aastate menulugusid. Kunagi Oakwoodi kolledžis kohtunud noored on nüüd mehed parimais aastais ja nende hõrgud vokaalharmooniad lummavad publikut igas maailmanurgas. Macy Gray, kelle mõne aasta eest „Pori jazzil” nähtud…
-
Kontserdi avanumbriks oli Arvo Pärdi 1977. aastal loodud miniatuur „Variatsioonid Arinuška tervenemise puhul” Diana Liivi kaunikõlalises ja lummavas esituses. Väga hästi haakusid sellega sopran Kai Kallastu lauldud Veljo Tormise kolm miniatuurset vokaaltsüklit: „Neli kildu” (1955), mis on loodud üliõpilaspäevil Moskva konservatooriumis, põhinevad Juhan Liivi luulel, samuti nagu ka vokaaltsükkel „Kolm lille” (1960), ning Aleksander Suumani kaunitele ja poeetilistele tekstidele on Tormis loonud tsükli „Kimbuke tähti” (1963).…
-
Tunnine kava täissaalile kulges ühes emotsionaalses võtmes. Siin peegeldus helides kaamose aeg, hingede aeg, hetked maapealse elu möödapääsmatut kaduvust meenutades. Heinrich Schütz ehk Henricus Sagittarius suri muide 6. novembril Dresdenis, nii et sellegi faktiga ulatuvad muusikaõhtu ajalised seosed sajandite taha. Schütz oli komponist, kes aastatel 1609–1612 õppis Veneetsias Giovanni Gabrieli juures. Teisel korral, 1628. aastal, võttis ta pika sõidu ette tutvumaks itaalia ooperiga (Gabrieli siis enam…
-
Pärdi „Pari intervallo” („Võrdsel kaugusel”, 1976), kontserdi avateos, ei jätnud saali küll ühtki helideta hetke, kuid muusika väga lihtne harmoonia ja aeglane kulgemine tekitas iga harfil tõmmatud noodi vahele mõtestatud aegruumi. Igal helil oli suur kaal ja teos mõjus kui rahulik vaade üle lõputute lumeväljade.
Pealkiri kirjeldab ühelt poolt teose loomisel kasutatud kompositsioonivõtet, kuid ühtib ka toodud paralleeliga lumeväljast, kus silmapiir on justkui ühekaugusel, ükskõik mis suunas…
-
Kantšeli loomingulist käekirja võib üldiselt iseloomustada kui väga dramaatilist, kohati traagilistki, samas ka kui vaimset ja ülimalt kontrastirohket väljenduslaadi. Tema teostes on tihtilugu kõrvuti nii plahvatuslikud, purustava jõuga kulminatsioonid kui ülivaikne kõlaline tardumine kuhugi olematuse piirile, nii kurjakuulutavalt haamerdavad rütmid kui tundeline, habras meloodilisus. Tema muusikas võib korraga kuulda selliseid vastandeid nagu ülimalt lakoonilised, vaid kahe-kolmenoodilised minimalistlikud motiivid ning ülitihedad ja monoliitsed, äiksemürinana rulluvad orkestrimassiivid. Lisaks…
