-
Edasi läks esinemisjärg jälle orkestri kätte, kes mängis Corelli kuueosalise kirikukontserdi, Concerto grosso op. 6 nr 8 g-moll alapealkirjaga „Jõulukontsert”. Soleerisid orkestri oma esiviiuldajad Elar Kuiv ja Mail Sildos, tehes seda veenvalt. Siiski pean siinkohal avaldama ühe probleemi, mille kallal murdsin pead seda teost kuulates ja ka hiljem. See on kõrgemate poogenpillide intonatsiooniline ebatäpsus. Kas tuleneb see probleem barokkviiulite akustilistest iseärasustest (oletan, et need on tundlikumad…
-
Kogumikule annab suure lisaväärtuse põhjalik ja asjatundlik ülevaade Jürissonist kui muusika uurijast ning propageerijast. Maris Kirmel on antud teema käsitlemiseks rikkalikud teadmised ja kogemused tänu tema varasematele analoogilistele väljaannetele Karl Leichteri ja Leenart Neumani kohta. Asjakohane on ka Jürissoni kirjutatud ja koostatud raamatute nimekiri ning nimeloend raamatu lõpus. Tänapäeval käsitletakse muusikaajalugu võimalikult terviklikuna. Vaatluse alla ei võeta mitte ainult heliloojad ja nende teosed, vaid ka kogu…
-
Tanel Joametsa, kelle täispikka klaveriõhtut sai kuulata Estonia kontserdisaalis, on suures saalis parem kuulata kui mõnes kammersaalis (nt Kadrioru lossis aasta tagasi). Joametsal on haaret, tal on küllalt lai dünaamiline skaala, hea tervikutunne, muusika voolab loomulikult ja on ka ilusat kergust. Joamets tajub kujundeid, tal on, mida ütelda. Kui arvestada selle kava mitmekesisust ja Joametsa sellel hooajal välja kuulutatud mitut erinevat kava (ka pikka kontserditurneed Venemaa…
-
Kahest CDst koosnev komplekt sisaldab kaalukama osa Rahmaninovi sooloklaveriteostest. Esimeselt leiame kõik etüüdpildid: op. 33, op. 39 ja kaks postuumset, teiselt CD-lt 2 muusikalist momenti op. 16, valiku prelüüde (op. 3, op. 23, op. 32) ja 2. sonaadi op. 36. Kolossaalse mõõtme annab Rumesseni plaadile kõikide etüüdpiltide teostamine (võib-olla oleks sellega võrreldav saavutus Chopini etüüdide op. 10 ja op. 25 plaadistus).
Presentatsiooni järel alustasin etüüdpiltide kuulamist ja…
-
Sisaskilt tuli esimesena ettekandele neli osa tsüklist „Kaksteist laulu Püha Neitsi Maria auks” op. 41 (1992, tekst katoliku palveraamatust) Riho Leppoja dirigeerimisel. Neist laulu „Oh halastuse Emake” esitusel täiendas koorifaktuur rütmi-impulsi kandjana sopran Maria Leppoja pikkade legato-kaartega niiviisi, et tekkis justnagu kaks erinevat kõlatasandit. Stiilitasandeidki on selles tsüklis mitmeid: näiteks ¾ taktimõõdus „Auväärne Haldaja, taevalik õis” võib intonatsiooniliselt meenutada mõnd XIX sajandi vaimulikku rahvaviisi, samas kui…
-
Kui Reimann Viini ooperitellimuse 2006. aastal vastu võttis, siis algul kaheldes, oli ta ju just saanud seitsmekümneseks ning ooperi kirjutamiseks vajalik jõupingutus näis liiga suur. Loomisperiood oligi väga intensiivne, 2006. aasta detsembrist 2009. aasta augustini peamiselt Lanzarotes, eemal suurlinna melust, oli ta ülimalt keskendunud libreto ja muusika kirjutamisele, mida katkestasid ainult kohtumised lavastajaga (Marco Arturo Marelli, temalt ka lava- ja valguskujundus) ja dirigendiga (Michael Boder). Õnnelik…
-
IV Rostropovitši festivali (12. – 19. XII) avas Aserbaidžaani Noorte SO. Tippsündmusteks on Iisraeli FO kaks kontserti Zubin Mehta juhatusel Häidar Älijevi palees ja Moskva Solistide esinemine Juri Bašmetiga. Lisaks Bašmetile on Bakuus solistidena pianistid Rudolf Buchbinder ja Eliso Virsaladze, viiuldajad Pinchas Zukerman ja Alena Bajeva, tšellist Natalia Gutman, Maksim Vengerov dirigendina. Pidustust korraldavad Häidar Älijevi ja Mstislav Rostropovitši fondid ning riigi kultuuri- ja turismiministeerium.
London Symphony…
-
Pärdi täiuslik pühendusteos arhitekti elutööle annab kõlaviiteid Eiffeli kasutatud materjalile: keelpillide pikad poognatõmbed meenutavad raua hõõrdumist ja löökpillide tämbrid viitavad raua tagumisele. Keelpillide pizzicato’de-küllane partituur suudab edasi kanda ka torni õhulist arhitektuuri. Pärdi teose valsirütm toob meelde Raveli kuulsaima orkestriteose „Valss” ning selle komponeerimisaja tollases Euroopas. Sümbolit kolm, kui mõelda Pärdi tintinnabuli-tehnika ja ka valsi taktimõõdu kolmese jaotumise peale, kohtame Eiffeli inseneritöödes, kus konstruktsioonid toetuvad avatud…
-
Kõigepealt esitatavad lood ise. Juba sõna „filmimuusika” peaks eeldama, et vastaval kontserdil kõlavad igihaljad hitid niisugustelt tuntud tegijatelt nagu Francis Lai (film „Mees ja naine”), Michel Legrand („Cherbourg’i vihmavarjud”), Nino Rota („Ristiisa”) ja/või mitmetelt teistelt filmimuusika kuulsustelt. Paraku selle kaliibri klassikuid kavas polnud. Selle asemel võis õhtu esimeses pooles kuulda jaapanlase Shigeru Umebayashi (nt Hongkongi filmid) võrdlemisi monotoonseid helindeid. Esimese kontserdipoole päästsid lausigavusest kaks heliloojat: Alberto…
-
Esimesel kontserdil musitseerisid metsosopran Helen Lokuta, tšellist Marius Järvi ja organist Ulla Krigul. Lokuta kavavalik oli kolmest kontserdist kõige nõudlikum ja eeldas enim tehnilist meisterlikkust. Lokutast on kujunenud väga kauni ja ühtlase tämbriga, suurepärane metsosopran, kelle tehniline üleolek esitatavates teostes oli tõeliselt nauditav. Eriti kaunilt kõlasid metsosoprani esituses Antonin Dvořáki „Laulud piiblitekstidele”, kus tema soojatämbriline hääl täitis ühtlase tooniga kogu ruumi. Ulla Kriguli värvikas tämbrivalik orelil…
